Aina rohkem inimesi käib oma pesu pesemas selvepesumajades
Eestis pole üldiselt kombeks oma musta pesu avalikult pesta, aga ühtäkki on Tallinna tekkinud riburada selvepesumaju. Kuigi pesumasinata kodusid enam väga polegi uuris "AK. Nädal", miks enam kodus pesu pesta ei taheta.
Esimesed selvepesulad hakkasid tööle 60 aastat tagasi, kui paljudel oli veel vesi õues ja solk toas ning pidevalt särtsu andev Riga pesumasin oli paljude perenaiste jaoks kättesaamatu unistus.
Pesumajad surid välja paarikümne aasta eest, kui automaatne pesumasin muutus luksuskaubast tarbeasjaks.
Viimasel ajal on pealinna uusi selvepesulaid tulnud juurde nagu seeni pärast vihma. Võiks ju arvata, et tänapäeval pole paljudes korterites lihtsalt pesumasina jaoks vannitoas ruumi ja kes see ikka tahab avatud köök-elutoas teleka kõrval keerlevat trumlit vaadata.
"Osaliselt on sellel jutul ka tõepõhi all, korterid muutuvadki järjest väiksemaks. Aga ainult see, et korter väiksemaks muutub, ei tähenda, et musta pesu ei võiks kodus pesta. Me oleme jõudnud sinnamaani, kus inimestel on aega vähe. Järjest vähem neile meeldib ise muru niita, robotid niidavad; kodus koristavad samuti robotid paljudel ja pesupesemine on jäänud tüütuks kohustuseks," lausus LVM kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing.
Saksingu sõnul on vähe elamisi, kus pole pesumasinat. Kui vannitoas selleks ruumi napib, siis peidetakse see kasvõi kraanikausi alla või köögimööblisse.
Kui vannitoas veel nurgakese pesumasina jaoks veel leiab, siis probleeme võib tekkida pesu kuivatamisel, sest kus sa sellises väikes korteris pesuresti paned. Pesunööride asemel on kortermajade vahel parkimisplatsid ja pööningutest on saanud katusekorterid.
"Kui rõdu ei ole, siis sa ei taha oma kodust ju pesukuivatusruumi kujundada. See ongi see põhjus," ütles Saksing.
Mustamäel elaval Aljonal on kodus nii pesumasin kui ka kuivati, sellegipoolest tuli ta pesumajja.
"Meil on kodus olemas nii pesumasin kui ka kuivati. Siin on mugavam, sest siin kulub vähem aega. Voodipesu pesemiseks kulub kodus 2–2,5 tundi, siin saab poole tunniga valmis. Siin paned masina täis, käid poes sisseoste tegemas ja kui tagasi tuled, on kõik juba valmis," rääkis Aljona.
Veerand tundi läheb kuivatamisele, samal ajal kui kodus müdistaks masin poolteist tundi. Nii kiiresti saab pesu pestud tänu sellele, et masinad ei kuluta aega vee soojendamisele. Kui aga liita pesulas käimiseks kulunud aeg juurde, siis tekib küsimus, kas see tegelikult avalik musta pesu pesemine üldse aitab aega kokku hoida.
"Kuna siin on rohkem masinaid, suuremad, siis saab rohkem pesu panna, võib öelda, et saab kiiremini pestud. Käin ka ise siin vahel (pesu) pesemas. Võib öelda, et ma ostan naisele aega," lausus Laundrixi juhatuse liige Mairo Matsi.
Laundromati esindaja Kristiina Lõhkivi sõnul on selvepesulate põhiklientideks üksikud mehed, kes ei viitsi pesuprogrammi valimisega pead vaevata, aga ka pereemad.
"Need on meie põhikliendid, kellel on rohkem pesu, suured asjad, a la tekid-padjad, mida sa muidu ei saaks kodus masinasse panna, meile mahub see väga kergesti ära," ütles Lõhkivi.
Lõhkivi sõnul jäävad kodused pesumasinad oma tõhususelt tööstuslikele märksa alla, kui just pole soetatud mitme tuhande eurost masinat.
"Kui sul ikka on 4000 eurot maksev masin, siis ainus asi, mida meie saame sulle pakkuda, on ajavõit," ütles ta.
Kui ma hindan oma aega ja tulen pesulasse, siis ma tahan, et seal oleks wifi ja kohviautomaat.
"Wifi meil oli me võtsime selle ära, sest seda natuke kuritarvitati. Need, kes päriselt meile tulid pesema, need ei saanudki löögile;" lausus Lõhkivi.
Midagi on aegade jooksul jäänud samaks – pesu pestakse ennekõike nädalalõpus, kuigi ka öine aeg kella kümnest kuni südaööni on pesumajades väga populaarne. Muide, iga neljas tuleb pesumajja kodust kaasa võetud märja pesuga, et seda seal vaid kuivatada.
Toimetaja: Marko Tooming










