Oluline Venemaa-Ukraina sõjas laupäeval, 31. oktoobril kell 13.40:

- Ukraina õhurünnak tabas naftatöötlemistehast Ufaas;

- Ukraina ründas Vene raketikütuse tehast Rostovi oblastis;

- The Economist tõstis järsult Vene sõjakaotuste hinnangut;

- The Economist tõstis järsult Vene sõjakaotuste hinnangut;

- Oleškõst päästetud ukrainlased jõudsid Ukrainasse;

- Kaliningradis katkes elekter;

- Venemaa õhurünnak jättis osa Kiievit elektri ja veeta;

- Trumpi administratsioon kiitis heaks Patriot-rakettide müügi Ukrainale;

- Kallas: Lavrov esitas G20 kõnelustel Ukraina konflikti kohta valesid;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1670 sõdurit.

Ukraina õhurünnak tabas naftatöötlemistehast Ufaas

Sõjasündmusi kajastavate ühismeediakanalite teatel tabas Venemaal Baškortostani vabariigi pealinna Ufaa lähistel paiknevat naftarafineerimistehast ööl vastu laupäeva droonirünnak ja seal puhkes tulekahju.

Vabariigi võimud olid eelnevalt andnud droonirünnaku hoiatuse ning pisut pärast seda oli kosta plahvatusi. Venemaa meedia andmetel kuulutasid Baškortostani võimud öösel kogu vabariigis välja drooniohu ning kehtestasid Ufaa lennujaamas ajutised lennupiirangud.

Telegrami seirekanal Exilenova+ teatas, et Ufaa tööstuspiirkonnas oli kuulda plahvatusi. Kanali väitel tegutsesid võimaliku droonirünnaku ajal Venemaa õhutõrjesüsteemid.

❗️Ukraine has clearly restarted its campaign against Russian oil refineries. After yesterday's large-scale strike on Novokuybyshevsk, Ufa is now the latest target, with a fire reported at the refining complex in Bashkortostan. Located roughly 1,300-1,500 km from Ukraine, the Ufa hub is one of Russia's largest refining centers and produces gasoline, diesel, lubricants and aviation fuel used across civilian and military logistics. #Russia

— NOELREPORTS (@NOELreports) October 31, 2026

Rünnakust teatanud väljaanne The Kyiv Independent tunnistas, et ei ole saanud sõltumatult kontrollida, kas mõni objekt sai kahjustada.

Ukraina ründas Vene raketikütuse tehast Rostovi oblastis

Ukraina väed ründasid laupäeval koordineeritud operatsiooni käigus droonide ja laevatõrjerakettidega Venemaal Rostovi oblastis asuvat raketikütuse tehast.

Rünnakus Kamensk-Šahtinski linnas asuvale keemiatehasele süttis valmistoodangu ladu ning kahjustada sai neli tootmistsehhi, teatasid Ukraina relvajõud.

Kamenski tehas toodab tahket raketikütust, mida kasutatakse Venemaa mitmelasuliste raketisüsteemide Uragan, Smertš ja Tornado-S laskemoonas, samuti mitmes raketisüsteemis ja lennukite relvastuses.

Neptune missiles hit the Kamensky chemical plant in Rostov region, says the General Staff, a facility that produces solid fuel for various missile systems, 190 km from the front line. https://t.co/Rxx7fMANn4

— WarTranslated (@wartranslated) October 31, 2026

Raketikütuse tootmise ja sõjaliste varude ladude ründamine avaldab survet Venemaa sõjategevuse kahele olulisele valdkonnale: laskemoona tootmisele ja vägede varustamisele rindel.

Raketisuurtükiväe varustamiseks vajalike tehaste kahjustamine võib häirida tootmist ja varude täiendamist. Samal ajal raskendavad logistikaladude vastu suunatud rünnakud varustuse ja laskemoona toimetamist rindel paiknevate üksusteni.

Väidetavalt näitab laevatõrjerakettide Neptun ja droonide ühine kasutamine ka seda, et Ukrainal on üha rohkem võimalusi rünnata Venemaa territooriumil asuvaid sõjatööstusobjekte.

The Economist tõstis järsult Vene sõjakaotuste hinnangut

Venemaa võib alates täiemahulise sissetungi algusest Ukrainas olla kaotanud surnutena 374 000–770 000 sõjaväelast, teatas väljaanne The Economist oma uues analüüsis. Koos haavatutega ulatuvad Venemaa kogukaotused 1,4–2,1 miljoni inimeseni.

Need arvud erinevad märkimisväärselt varasematest hinnangutest, kommenteeris artiklit vahendanud Ukraina väljaanne LIGA.net. Võrreldes mais avaldatud analüüsiga on hukkunute arvu hinnangu alumine piir tõusnud 94 000 ja ülemine piir 252 000 inimese võrra.

Arvutused põhinevad statistilisel mudelil, mis ühendab lääneriikide luureasutuste, sõjaväeasutuste ja sõltumatute uurijate andmed teabega lahingutegevuse intensiivsuse kohta. Samal ajal on muutunud ka üldine olukord rindel.

The Economisti andmetel on Ukraina viimase kolme kuu jooksul suurendanud oma kontrolli all olevat territooriumi netos 73 ruutkilomeetri võrra, tehes tasa umbes poole Venemaa selle aasta algusest saadik saavutatud territoriaalsest edust. Samal ajal on lahingutegevuse intensiivsus tõusnud kogu sõja kõrgeimale tasemele.

Venemaa vägede edasitungi aeglustumise taustal on Vene armee suurendanud ja intensiivistanud kaugrünnakuid Ukrainale. Rünnakute arv rindeliinist enam kui 100 kilomeetri kaugusel kasvas juuni 130 rünnakult septembris 453 rünnakuni. Oktoobri 23. kuupäevale eelnenud kuu jooksul tabasid rünnakud 290 tsiviiltaristuobjekti ning hukkus vähemalt 62 inimest.

Oktoobris registreeriti ka vähemalt 46 rünnakut energiataristuobjektide vastu. Ukraina õhuväe andmetel on Venemaa alates 2026. aasta algusest kasutanud Ukraina vastu üle 56 000 drooni – seda on 35 protsenti rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Väljalastud rakettide arv kasvas 22 protsendi võrra, 1766-ni.

Vaatamata suurtele kaotustele ja sellele, et Venemaa pole tegelikult suutnud territooriumi juurde vallutada, säilitab Venemaa väljaande hinnangul sõjas initsiatiivi.

Oleškõst päästetud ukrainlased jõudsid Ukrainasse

Venemaa okupeeritud Oleškõ linna elanikud, kes evakueeriti Valgevene kaudu USA esileedi Melania Trumpi vahendatud vaherahu ajal, jõudsid laupäeval Ukrainasse.

AFP ajakirjanik nägi pealt liigutavaid hetki, kui osaliselt Ukraina lippudesse mähitud elanikud bussidest väljusid ja pisarsilmi oma lähedasi embasid.

Ukraina lõunaosas Hersoni oblastis asuv Oleškõ linn, mida Vene sõjavägi on okupeerinud alates 2022. aastast, oli jäänud ägeda lahingutegevuse keskmesse, mistõttu ei saanud elanikud sealt lahkuda ja kannatasid nälga.

Möödunud nädalal vaherahust teatades kirjeldas esileedi Melania Trump linna olukorda "katastroofi lävel" olevana ning ütles, et ilma tema sekkumiseta olnuks abi toimetamine raskustes elanikele olnud "võimatu".

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles X-is: "Praeguse seisuga on Ukraina kodanikud Oleškõst ületanud Ukraina piiri."

"Kõik nad saavad vajalikku abi," lisas ta.

Ukraina ja Vene ametnikud külastasid reedel ühiselt linna, toimetades kohale abi ning organiseerides lahkuda soovijate evakuatsiooni, mis oli sõdivate poolte vahel haruldane koostöö märk.

Teisipäeva varahommikul alanud vaherahu on pikim lahingupaus Venemaa ja Ukraina vahel kogu rindejoone ulatuses alates Venemaa sissetungist 2022. aasta veebruaris. See paus saabus enam kui neli ja pool aastat kestnud konflikti ajal, mis on nõudnud sadade tuhandete sõdurite ja tsiviilelanike elu.

Plaani kohaselt lõpeb see pühapäeva õhtul.

Uudisteagentuuriga AFP rääkinud endiste elanike sõnul olid 2022. aastal Venemaa kätte langenud linna elanikud kuude kaupa silmitsi toidu-, vee- ja ravimipuudusega ning mõned olid sunnitud jahtima ja sööma tuvisid.

Ombudsmani sõnul otsustas osa elanikke jääda Oleškõsse, teised soovisid lahkuda Ukraina kontrolli all olevale territooriumile või Venemaale. Kõigile osutati vajalikku abi, sõltumata nende valikust. Lubinets ei avaldanud evakueeritute täpset arvu, kuna andmete kontrollimisega oli raskusi.

Lubinets teatas algatusest laiendada humanitaarmissiooni käigus saadud kogemust ka teistele okupeeritud asulatele. Ta saatis koos Venemaa inimõiguste voliniku Jana Lantratovaga vastava ettepaneku USA esileedi Melania Trumpile. Praegu oodatakse USA poole vastust.

Ombudsman lisas, et arutati ka sõjavangide vahetamist, tsiviilisikute tagasitoomist ja perekondade taasühendamist. Pooled töötasid välja uusi algatusi, mille elluviimisel loodetakse USA ja Melania Trumpi toetusele.

Kaliningradis katkes elekter

Venemaa Kaliningradi oblastis esines ööl vastu laupäeva ulatuslikke elektrikatkestusi. Oblasti kohaliku meedia andmetel teatasid Kaliningradi ja mitme ümberkaudse asula elanikud, et elekter kadus kesköö paiku.

Elektrikatkestused puudutasid mitut Kaliningradi linnaosa ning samuti Gurjevski, Svetlogorski, Pionerski, Jantarnõ, Gvardeiski, Bagrationovski ja teisi piirkonna asulaid. Teatati ka mobiilse interneti häiretest.

Blackout in Kaliningrad https://t.co/BFbsmOoDyp

— MAKS 26 (@Maks_NAFO_FELLA) October 30, 2026

Piirkonna võimud seostasid elektrikatkestusi hiljem Kaliningradi koostootmisjaama CHP-2 avariikaitsesüsteemi rakendumisega, mille tagajärjel lülitus osa jaama seadmetest välja.

Venemaa õhurünnak jättis osa Kiievit elektri ja veeta

Venemaa ründas reede hilisõhtul Kiievi energiataristut, mille tagajärjel jäi osa Ukraina pealinna nelja rajooni elanikest elektrita ning linnas tekkisid ka probleemid veevarustusega. 

"Kiiev: vaenlane ründas energiataristuobjekti. Osa Oboloni, Darnõtsja, Desna ja Podili linnaosast jäi elektrita," kirjutas Kiievi linnapea Vitali Klõtško ühismeedias.

Kiievi energiaettevõtte DTEK teatel ei kehti neis linnaosades praegu tavapärased elektrikatkestuste graafikud.

"Pealinna energeetikud töötavad juba kahjustatud objektidel, et seadmete töö võimalikult kiiresti taastada ja tuua kiievlastele elekter tagasi," teatas ettevõte.

Klõtško teatas, et vaenlase rünnakutes mitmele elutähtsa taristu objektile kahjustada saanud elektrivarustuse tõttu langes veevarustussüsteemis rõhk ning süsteemi töös tekkisid häired. Energeetikud töötavad varustuse taastamise nimel.

"Üks pealinna elutähtsa taristu objekt sai kolm tabamust mehitamata õhusõidukitelt. Selle tõttu tekkis linnas probleeme veevarustusega. Praegu töötavad energeetikud elektrivarustuse taastamise nimel," kirjutas ta.

Linnapea andmetel tegelevad energeetikud pärast vaenlase rünnakut pealinna elutähtsa taristu objektide elektrivarustuse taastamisega.

Esimesena taastati veevarustus Oboloni linnaosas. Svjatošõni, Podili ja Ševtšenko linnaosas oli veesurve madalama, kuid Dnepri vasakkallas ning Petšerski, Solomjanka ja Holossijevo linnaosa on endiselt veeta.

Trumpi administratsioon kiitis heaks Patriot-rakettide müügi Ukrainale

USA presidendi Donald Trumpi administratsioon kiitis reedel heaks õhutõrjesüsteemi Patriot 500 püüdurraketi müügi Ukrainale, teatas USA välisministeerium, kuid Ukraina president Volodõmõr Zelenski hoiatas samas , et tarned võivad võtta aastaid.

Heakskiit, mis esitatakse kongressile läbivaatamiseks, anti pärast Ukraina võimude nädalaid kestnud kaebusi, et nende püüdurrakettide varud on kahanemas. Paket kogumaksumus oleks umbes 2,1 miljardit dollarit.

"Kavandatav müük parandab Ukraina võimet tulla toime praeguste ja tulevaste ohtudega, täiustades riigi integreeritud õhu- ja raketitõrjevõimekust," seisis USA välisministeeriumi avalduses.

Patriot raketid on Ukraina jaoks ühed olulisimad relvad Vene droonide ja rakettide tõrjumiseks.

Avalduses ei täpsustatud, millal relvad Ukrainale tarnida võidakse.

Zelenski ütles aga reede hilisõhtul sotsiaalmeediaplatvormil X (endine Twitter) tehtud postituses, et "tarned võivad alata ALLES MÕNE AASTA PÄRAST".

"Me palume oma Ameerika partneritel leida lahendus ajaks, mil on reaalne oht ja tõeline vajadus kasutada PAC-3 püüdurrakette," ütles Zelenski, kasutades relvade lühendit.

Ukraina riigipea tegi ettepaneku, et USA ja Euroopa liitlased võiksid anda tema riigile praegu laos olevaid rakette, mida hiljem uue ostuga täiendataks.

"Kavandatav müük toetab Ühendriikide välispoliitilisi ja riikliku julgeoleku eesmärke, parandades partnerriigi julgeolekut, kes on Euroopas poliitilise ja majandusliku stabiilsuse tagaja," teatas välisministeerium.

USA ja Ukraina vahelised pinged teravnesid selle kuu alguses pärast seda, kui Washington sõlmis Venemaaga diislikütuse tehingu. Samuti teatas Ukraina, et USA aeglustab nende juurdepääsu satelliit-internetiteenustele ja on peatanud osa luureinfo jagamisest.

Pinged leevenesid pärast seda, kui Zelenski pidas 20. oktoobril Oslos läbirääkimisi USA saadikutega.

USA välisministeerium teatas, et relvamüügi eest tasutakse Ukraina liitlaste annetustega, mitte USA rahadega.

Kallas: Lavrov esitas G20 kõnelustel Ukraina konflikti kohta valesid

Venemaa välisminister Sergei Lavrov esitas G20 kohtumistel Ukraina konflikti kohta valesid, ütles Euroopa Liidu välispoliitikajuht Kaja Kallas reedel ning süüdistas Moskvat rahuläbirääkimiste õõnestamises ja valmisoleku puudumises kõnelusteks.

"Me rääkisime suurest geopoliitilisest kriisist, sealhulgas Ukrainast, ja me saime selle teema Sergei Lavroviga otse jutuks võtta," ütles Kallas G20 välisministrite kohtumise kõrvalt Ameerika Ühendriikides Atlantas uudisteagentuurile AFP.

"Loomulikult esitas ta palju valesid ja valenarratiive, mille me saime samuti ümber lükata," lisas Kallas.

Lavrovi osalemine kahepäevasel välisministrite kohtumisel tekitas pingeid Euroopa esindajatega ja tõi samal ajal esile soojemad USA-Venemaa suhted.

Novembris on oodata uusi läbirääkimisi Kiievi, Moskva ja Washingtoni vahel.

Kuid Kallase sõnul ei paista Venemaa olevat valmis rahuläbirääkimistega edasi liikuma.

"Isegi kui nad oleksid seda sõnades öelnud, räägivad nende teod teist keelt," ütles ta. "Juuli, august ja september on olnud Ukraina tsiviilelanike jaoks kõige ohvriterohkemad kuud."

"Nad peaksid tegudega näitama, et on läbirääkimisteks valmis, kuid ilmselgelt nad seda pole," lisas Kallas ja kutsus ühtlasi üles jätkama Moskvale surve avaldamist, eriti relvarahu saavutamiseks Mustal merel.

Varem reedel jäeti ära traditsiooniline G20 ministrite ühispilt, kuna diplomaatiline allikas ütles AFP-le, et mõned Euroopa riikide esindajad keeldusid Lavroviga samale fotole tulemast.

Seda kommenteerides ütles Kallas, et kui Venemaa alustas sõda Ukraina vastu, leppisid Euroopa riigid kokku Venemaa isoleerimises rahvusvahelistel foorumitel.

"Me ei ole oma poliitikat muutnud," ütles ta.

Ühe USA ametniku sõnul jäeti pilt tegemata, et vältida tseremoniaalse pildistamisvõimaluse muutumist diplomaatiliseks segajaks.

Kallas avaldas kahetsust, et lääs ei saada praegu väga selgeid sõnumeid Venemaa suhtes.

"Meie jaoks on täiesti selge, et survet tuleb avaldada agressorile selle sõja lõpetamiseks," ütles ta Ukraina konflikti kohta.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1670 sõdurit

Ukraina relvajõudude laupäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes  1 588 170 (+1670) ;

- tankid 12 450 (+0);

- jalaväe lahingumasinad 25 620 (+3);

- suurtükisüsteemid 51 739 (+19);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 2247 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 1730 (+2);

- lennukid 452 (+0);

- kopterid 356 (+0);

- maapealsed robotisüsteemid 3045 (+6);

- operatiivtaktikalised droonid 590 661 (+1663);

- tiibraketid 5140 (+0);

- laevad/kaatrid 35 (+0);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 168 480 (+206);

- eritehnika  4860 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.