Margus Sameli: millele saame Soome turismiturgu kasvatades loota? ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Margus Sameli
Margus Sameli Autor/allikas: EAS

Ligi poolteist aastat languses olnud Soome külastajate arv on pöördunud tõusule. Tõus on kestnud viimased kolm kuud, mis annab põhjust arvata, et tegu pole juhusliku jõnksuga, vaid Eesti on suutnud trendi pöörata. Kas vastuseks on ainult üks sõna – aktsiis, kirjutab Margus Sameli.

Kõigepealt – Soome turistid pole mitte kunagi olnud "ära kadunud" ja siis "tagasi toodud". Soomlased ja eestlased on mõlema riigi välisturismi statistika vaates olnud kogu aeg üksteist vastastikku kõige enam külastavad turistid.

Ka siis, kui külastajaarvud langesid ning mõlemal pool lahte ilmus ridamisi negatiivseid artikleid, kui kalliks on kõik läinud, ja kommentaariumides vaieldi, kes on loomuldasa kehvemad teenindajad, kas eestlased või soomlased.

Kes on alkoturist?

Fakt on, et aktsiisi langetamine on saanud Soome meedias väga palju kajastust ning tekitanud võrreldaval määral lootusi kohapeal. Kes aga üldse on see müstiline alkoturist?

Kui soomlane tuleb Tallinnasse, käib lastega spaas, võtab Telliskivis söögi kõrvale õlle, mekib vanalinnas armsaks saanud jõuluturul glögi, sõidab vaatama Arvo Pärdi keskust – ning enne tagasisõitu ostab kaasa pudeli džinni ja kuuspaki, kas ta liigitub siis alkoturistide hulka?

Küsimus on sama sisutu, kui kahtlustada etendusele pileti ostnud inimest, et ta pole tahtnud muud kui teatri puhvetis kohvi ja konjakit juua. Kuigi tegelikult on see käigu üks lugematutest osadest, mitte põhjus.

Tõusule pööranud turisminumbrid on olemuselt majutusstatistika. Juulis püstitati Eestis senine välisturistide majutusrekord – välisturistid veetsid majutusasutustes üle miljoni öö.

Ka Soome turistide puhul on kasvanud viimastel kuudel nii majutatute kui ka veedetud ööde arv. Hinnatundlik alkohuviline haaraks kauba ja läheks, mitte ei ööbiks suures linnas mitu ööd kõrghooajal kallis hotellis, et oma reisi pikendada.

Soome kaubandusliitude tellitav alkoholiuuring ütleb: ainult 3 protsenti Soome külastajatest ostab tervelt 40 protsenti soomlaste kaasaviidavast alkoholist. See näitab väga ilmekalt, kui väheste inimeste huvi me ainult alkoholiga püüame. Ka Soome reisikorraldajate hinnangul on alkoholi kaasatoomise tähtsus aasta-aastalt vähenenud.

Lisaks on rahandusministeeriumi hinnangul aktsiisi mõju hindadele juba kadunud. Ehk pole pääsu, ainult (alko)hinnasõjaga me pikas plaanis mäele ei jõua.

Parima naabri maine

Kuidas siis Soome turu edenemist seletada? Meil oli palju häid suviseid üritusi, nagu laulu- ja tantsupidu, Metallica kontsert. Soomlased on järjepidevad külalised ka Tallinna merepäevadel, Saaremaa ooperipäevadel, motoüritustel üle Eesti. Avati remondis olnud spaad, lisandus laevaliin.

Just äsja, soome laste koolivaheajal, avati PROTO avastustehas, mille esimeste külalistena tulvasid kohale Soome grupid. Lisaks on nõelasilmast tulnud muidki huvipakkuvaid kohti, nagu vaateratas suure batuudikeskusega, Fotografiska ja Kai kunstikeskus Tallinnas, Thule Koda Saaremaal, Tulivee turismikeskus Ida-Virumaal, Wasa Resort Pärnus. Neid on tulemas veelgi, näiteks peagi valmib Meremuuseumi suurem ekspositsiooniuuendus.

Heaoluühiskondade avalikku diskussiooni on üha enam ilmunud mõiste "lennuhäbi". See mõjutab ka reisimist, suunates inimesi huvi tundma siseturismi ja lähireiside vastu. Siingi on Eestil soomlastele läheduse tõttu palju võimalusi pakkuda. Selleks on meil vaja hoida ja iga päev luua parima naabri mainet, mis põhineb heal teenindusel ning paljude teenuste ja kaupade hinna ja kvaliteedi heal suhtel.

Kolmas oluline teema vaatamisväärsuste ja reisi säästlikkuse kõrval on info. Visit Estonia Soome ärisuhete juht kohtus suvel juhuslikult keset Eestit Järva-Jaanis grupi soomlastega, kes omal algatusel teevad kuuendat aastat rattamatku Eesti eri piirkondades.

Baltic Guide'i äsjases gallupis nimetasid soomlased oma lemmikkohtadena ülekaalukalt Pärnut, saari ja mõisaid, aga ka Võsut ja Võrut, Kauksi randa, Rakveret ja väikekülasid. Niisugused inimesed on nagu meie siseturistid, kellele sobib ja tuleb jagada aina uut infot ja üpris detailset. Paljud neist tunnevad Eestit sama hästi või pareminigi kui eestlased.

Ka statistika näitab, et soomlased on juba pikemat aega, ka enne selle aasta juulit, leidnud teed pealinnast välja. Näiteks Ida-Viru ja Tartu maakond kasvatasid Soome turistide hulka ka siis, kui Eestis tervikuna soomlaste arv vähenes.

Turismis on jätkuvalt oluline suurendada tasapisi ja järjepidevalt Soome turistide korduvkülastuste arvu. Eestisse reisivad nii eakad inimesed kui ka noored ja pered, kelle ootused tootele muutuvad ajas, eriti kui tehakse palju korduvkülastusi.

Kui huvi mingi toote vastu näitab raugemise märke, saab teiste ettevõtjatega koostööd tehes seda varieerida, midagi lisaks pakkuda. Korduvaid reise võtab ette külaline, kelle jaoks info on kättesaadav ja atraktiivne, teekond mugav ja loogiline ning kohapealses teenuses tuttavlik ja üllatav parajalt doseeritud.

Lühidalt – in vino veritas Soome puhul turismis küll ei kehti, ja kes mõtleb soomlastest kui eelkõige alkoturistidest, on valel teel.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: