Tallinna linna kogutud statistika järgi peatus kolmel suvekuul Tallinna majutusettevõtetes tänavu 528 000 välisturisti, kellest 46 protsenti tuli naaberriikidest: Soomest, Venemaalt, Lätist ja Rootsist.

Soomlasi käis suvekuudel Tallinnas üle 170 000, kui seda on siiski ühe protsendi võrra vähem kui mullu. Soomlased moodustasid kõigist välisturistidest kolmandiku.

Enim kasvas lätlastest turistide arv, lausa 36 protsenti. Läti oli riikide edetabelis siis alles kuues. Soome järel saabus Eestisse enim turiste Saksamaalt (üle 50 000), Venemaalt (üle 30 000), Rootsist ja Suurbritanniast.

Tallinna majutusettevõtetes ööbinud turistide reisi keskmine pikkus oli 1,85 ööd.

Tallinnas tegutses suvekuudel 163 majutusteenuseid pakkuvat ettevõtet (sealhulgas 60 hotelli). Keskmine tubade täitumus Tallinna majutusettevõtetes oli 79 protsenti ehk arenguruumi veel jagub ning keskmiseks hinnaks külastajale kujunes 52 eurot. Majutusettevõtted teenisid majutusteenuste müügist 56,6 miljonit eurot, mida on viis protsenti rohkem kui mullu.

Majutust pakuti ka enam kui 2800 külaliskorteris ning nende pakkumiste arv kasvas aastaga ligi kaheksandiku. Suvekuude keskmine külaliskorterite täituvus oli 74 protsenti ning üüripinna hinnaks kujunes ligikaudu 80 eurot. Külaliskorterid teenisid majutusteenuste müügist 10,6 miljonit eurot, mida on 18 protsenti rohkem kui mullu.

30 000 kruiisituristi rohkem

Tallinna külastas täanvu suvel 338 kruiisilaeva ja 656 000 kruiisituristi, mida on 30 000 võrra rohkem kui aasta varem. (2018.a. 635 000 ).

Suvekuudel oli neli päeva, mil Tallinnas oli üle 10 0000 kruiisituristi. Mullu suvel oli selliseid päevi kaks.

Kruiisituriste oli kokku 175 riigist, enim Saksamaalt, USA-st ja Suurbritanniast. Järgnesid Austraalia, Hispaania ja Itaalia.

Mullu läbiviidud küsitluse järgi on üheksa kruiisituristi kümnest Tallinnas esimest korda ning üldine mulje Tallinnast väga positiivne – 8,9 palli 10-st. Enam kui pooled küsitletutest plaanivad Tallinna külastada ka tulevikus.

Kui 2011. ja 2014. aastal ütles 42 protsenti kõikidest kruiisireisijatest, et nad ei teadnud Tallinnast enne reisi mitte midagi, siis 2018. aastal tunnistas seda vaid 21 protsenti.

Nagu arvata võib, on kruiisituristide lemmiksihtkoht vanalinn, seda külastas neist 96 protsenti. Umbes viiendik jõuab ka Kadriorgu, Piritale ja Kalamajja.

Tallinna turismiinfokeskust külastas tänavu juunist augustini 158 800 inimest. See on peaaegu 10 000 inimest enam kui aasta tagasi samal ajal.

Tallinn hakkab suvel täis saama

Tallinna abilinnapea Aivar Riisalu tunnistas möödunud nädalal, et eriti kruiisituristide arvu kasvuga kipub linna turismitaristu nende hulgale alla jääma ning midagi on vaja ette võtta, et varsti ei peaks hakkama turistide arvu piirama. Suvekuudel saab eriti suurt vatti vanalinn.

"Kui kasv oli tänavu seitse protsenti, siis meie vaesele linnakesele hakkab ikka piir ette tulema. Tekib küsimus, et kas me ikka suudame nii suurt hulka inimesi teenindada. Suurim probleem on tavaliselt, et Tallinnas ei jätku tualette," ütles Riisalu linnavalitsuse pressikonverentsil, ning lisas, et probleem jätkus sel suvel vaatamata sellele, et kommunaalamet "laiendas seda teenust".

Riisalu pakkus välja, et Tallinnas võiks kehtestada üheeurose turismimaksu. Kõige varem saaks seda tema hinnangul teha 2021. aastal.