Toomas Sildam: pikem pilk – valitsused vahetuvad, Eesti jääb ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Mart Helme, Jüri Ratas ja Helir-Valdor Seeder tähistavad koalitsioonileppe allkirjastamist
Mart Helme, Jüri Ratas ja Helir-Valdor Seeder tähistavad koalitsioonileppe allkirjastamist Autor/allikas: Aurelia Minev/ERR

Ministrid tulevad ja lähevad, valitsused vahetuvad, Eesti jääb, nendib ajakirjanik Toomas Sildam, otsides vastust küsimusele, kas praeguses sisepoliitilises reljeefsuses on erakondadel ruumi ka pikemale pilgule.

Eesti elu ei määra lõpuks maaeluminister Mart Järvik, kelle lahkumine valitsusest kompab nüüdse koalitsiooni koospüsimise piire. Järgmise nädalaga on see lugu ehk lõppenud.

Hoopis masendavam on hirmutamise pealetung. Samal ajal kui peaminister Jüri Ratas kordab, kuidas Keskerakonna, EKRE ja Isamaa võimuliidu üks eesmärk ja nurgakivi on sidus ühiskond, saadab keegi opositsiooniliidrile Kaja Kallasele jõhkralt ropu ähvarduse. See on nii ropp, et ükski meediaväljaanne ei saa teksti punktiirideta tsiteerida. Ah, hullud möllavad, ärme võimenda neid? Nii ükskõikselt käega lüües saabki ebanormaalsusest normaalsus, ähvardamine ja hirmutamine muutuvad tavalisteks. Hullud või mitte, on politsei leida ja siis arstide hinnata. Põhja politseiprefektuur, muide, soovitab võtta näilise anonüümsuse taha peituvate veebirõvetsejate sõnadelt võim seeläbi, et neist teada anda.

Ratas nimetas Kallase ründamist räigeks ähvarduseks, mille tegija ja motiivid tuleb välja selgitada. Nii tõusis ta kõrgemale isiklikust solvumisest, mida koges mõne päeva eest, kui Kaja Kallas ütles, et Jüri Ratas peaministrina müüks Eesti maha esimesel võimalusel, kui saaks vaid jätkata peaministrina. Lahmiv ja solvav, nagu oli seda ka näiteks praeguse rahandusministri Martin Helme raadioarvamus eelmisel iseseisvuspäeval, et peaminister Ratas ja haridusminister Reps on viigileheks Kremli huvidele, nad viivad ellu Kremli agendat Eestis.

Aga kas sisepoliitilise reljeefsuse kõrvale on veel ka midagi head jäänud? Jah, kui erakonnad vaatavad tänase päeva muredest kaugemale ja näevad Eesti tulevikku tegelikult mõjutavaid teemasid. Pikka pilku, palun, ka valimiskampaania välisel ajal.

Reformierakond pidas 25. sünnipäeva ja Kaja Kallas esines piduliste ees kõnega, mis oli üllatavalt keskkonna poole kaldu. Kliimateemadele pole head liberaalset lahendust, ütles ta. Ja kutsus loobuma 600 miljoni euro investeerimisest põlevkiviõli rafineerimistehasesse, mis oleks kulu ja mitte tulu, soovitas erastada Eesti Energia taastuvenergia osa ning suunata raha Eesti kliimafondi. Sealt saaks rahastada  energiaparkide planeerimise riigi-poolset ettevalmistamist ja toetada ettevõtjaid, kes tuule- või päikesepargid valmis ehitavad ning seal energiat tootma hakkavad.

Niisiis – kliimafond. Võib vaielda, on see mõistlik või ebamõistlik idee, aga vähemalt on valimistsüklist kaugemale vaatav mõte, mille üle arutada. Sest tõepoolest, kuidas põlevkivielektrist loobuv ja end Venemaa elektrivõrgust lahti ühendav eeldatavalt keskkonnasõbralik Eesti jääb valgeks ja soojaks?

Teise ideega tuli välja sotsiaalminister Tanel Kiik Keskerakonna maksupoliitika arutelul. Inimväärne elu vanaduspõlves käib praegu paljudele üle jõu, seda me teame. Lahenduseks oleks hoolduskindlustusmakse loomine, mis annaks vähemalt 150 miljonit eurot aastas, pakkus Kiik, rääkimata küll esialgu võimalikust maksemäärast, ent soovides laiendada tööandja pensioni kasutamist.

Kliima ja sellega kaasnev innovatsioon on oluline, muutub lähiaastail meid järjest enam mõjutavaks valdkonnaks. Nagu on tähtis ka probleem, kuidas tagada vananeva rahvastikuga Eestis ühiskondlikud teenused, mida meie inimesed riigilt ootavad.

Need on tegelikud teemad, teiste sama tõsiste kõrval, kus arutelujoon ei peaks jooksma koalitsiooni ja opositsiooni piiri pidi. Netiähvardajad püütakse loodetavasti kinni, ministrid tulevad ja lähevad, valitsused vahetuvad, Eesti jääb.

Toimetaja: Toomas Sildam

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: