Nüüd ma tean, kus on Eestis kõige eestim paik. Selgitan. Mõnikord tabab mind tuhin midagi kummalist üles otsida. Nii tahtsingi korraga teada, kus Eestis on kõige enam Eestit.

Et kus on enim Eesti aadet ja vaadet. Kus leidub olnu hoidmist, aga kuhjaga tulevikku viivat nupukust. Kus on nii püsivust kui ka paindlikkust. Kus toimetatakse aastatuhandete kaine tarkusega, aga ka eesti ema hellusega. Kas selline paik võiks üldse olemas olla?

Loomulikult on need paigad, ja lausa hulgi olemas. Need on me raamatukogud! Kokku 895 raamatukogu. Neis on 720 000 lugejat ja 13 miljonit laenutust ja 31 miljonit säilikut.

Raamatukogudest võib leida enam innovatiivsust ja nutikust kui kümnetest idufirmadest ja  startupidest kokku. Ja kuninglikku teeninduskultuuri takkatippu.

Raamatukogud on meile ülitähtsad, seda näitas just nüüdsama torm, mis raputas raamatusõprade ringkondi, kui selgus, et justiitsministeerium kavatseb vanglaraamatukogud reorganiseerida.

Samalaadne vapustuselaine käis üle avalikkuse, kui jäi arusaamatuks Järva vallas toimuv. Puhkes paanika, et 13 raamatukogu likvideeritakse. Kuigi tegelikult liidetakse nad kõik ühe katuse alla. Ja Jõhvi untsuläinud linnapea otsus vallandada kohaliku raamatukogu direktor Ingrid Spitz. Allkirju ebaõigluse vastu laekus 646. Häält väärt inimese kaitseks tõstis ka kirjanike liit.

Aga miks raamatukogud meile nii korda lähevad? Kindlasti on tegemist eestluse tugipunktidega sadades külades. Sümboliga. Kaovad sidesõlmed, apteegid, pangakontorid, koolidki, aga raamatukogud püsivad. Ja kuidas veel: pakkudes päev-päevalt aina enamat. Areng on ülimuljekas.

Kui paljud asutused ja firmad vorpisid kliendikaarte, mis me rahakottidesse ära ei mahtunud, olid raamatukogud esimesed, mis võtsid ID-kaardi kasutusele liikmekaardina. Raamatukogud olid maal esimesed, hakates jagama tasuta WIFI-t. Nüüd pakutakse abi ka mobiilide ja arvutite seadistamisel.

Kogudest saab kirju ja pakke saata. Laenutatakse mitte ainult raamatuid, vaid ka e-lugereid, laenutatakse laua- ja õuemänge. On pillilaenutus ja võimalused kohapeal pilli mängida. Saab õmblustööd teha. Ja siis veel vahva seemnelaenutus, täiesti eriline ettevõtmine.

Su kodukülla jõuab raamat ükskõik millisest Eesti raamatukogust või välismaa omastki. Laenutusautomaadid, ööpäevaringsed tagastuskastid. Kodulaenutus.

Raamatukokku peab suure kotiga minema ja mitte üksnes laenutatavate raamatute pärast. Paljudes paikades ootab riiul tasuta raamatutega. Saab osta kohalike autorite raamatuid, kohalikku käsitööd, mett. Raamatukogude kohalikud jõululaadad on just uksi avamas.

Mõni kogu annab kultuuritöös ja kontserdikorralduses kultuurimajadelegi silmad ette. Ja millised kursused! Sugugi mitte ainult käsitöö. Lausa loengud kunsti mõistmisest. Kohtumiste plejaad, alates Eesti tippudest. Andrus Kivirähal on pea igal nädalal mõni kohtumine, üldjuhul kutsujaks ikka raamatukogu.

Seda kõike kokku lugedes ja ette lugedes ei usu ma oma silmi ja kõrvu, kui vinged paigad on me raamatukogud! Pealegi: nad ei virise, et olud on kitsad. Nad lükkavad olud laiemaks.

Aitüma, raamatukoguhoidjad maal ja linnas, kes te kõigest hoolimata olete suutnud Eestit me kõigi jaoks hoida. Raamatukogurahvas, tehke endale üks suur ja pikk pai. Te olete seda väga väärt!

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.