Talis Bachmann: paberil ja digitaalselt esitatud info tajumise erinevused
Talis Bachmann kirjutab teaduslike uuringute tulemuste ülevaates paberil ja digitaalselt esitatud info tajumise erinevustest.
Nägemismeel on inimese eduka tegevuse ja heaolu põhilisi abivahendeid. Ülesandest ja keskkonnatingimustest olenevalt annab visuaalne taju suure või isegi valdava osa infost. Seda infot kannavad kujutised, mis on vormunud või vormistatud sümboleid kasutavaks loetavaks tekstiks või analoogformaadis piltideks.
On ameteid, milles visuaalse teabe töötlemine tööülesannete edukaks ja samal ajal tervisele soodsal moel täitmiseks seisab kesksel kohal: õpetajad, teadlased, kirjastustöötajad, juristid. Seda viimast eriti kohtumenetlusega seotud õigusala töötajate korral, sh töös toimikutega. Sellega seoses saab mõneti küsitavaks pidada nägemist välistava silmi katva sideme arvamise Justitia sümboolsete atribuutide hulka (ehkki selle mõtet me kõik väga hästi mõistame).
Loetav tekst on selle kantava mõtte mõistmise ja meeles pidamise alus. Siin avalduvad visuaalse taju kognitiivne ja mnestiline funktsioon. Mida efektiivsem on teksti nägemistaju, seda tõhusam on selle mõistmine, meeldejätmine, mälus säilitamine ja vastava teadmise hilisem kasutamine meenutamise kaudu.
Teksti lugemisega kaasnevad aga ka muutused inimese füsioloogilises seisundis, mis mõjutavad tema tervist ja heaolu nii objektiivselt diagnooside tasemel kui ka subjektiivselt, heaolutunde ja tegevusest rahulduse saamise tasemel. Selles avaldub nägemistaju töötervishoiufunktsioon.
Neid funktsioone on vaja mõista ja arvesse võtta ametiga seotud tegevuse edukuse ning tervislikkuse hindamisel ja prognoosimisel. Mööda ei saa vaadata ka ergonoomilisest funktsioonist: kuidas mõjutab tekstidega töötamise tulemuslikkust ja mugavust see, kuidas tekst on esitatud.
Inimene üksnes ei vaata teksti, vaid saab seda käsitseda liigutades, ümber asetades, laiali laotades, märkusi juurde lisades, tekstiosi välja tuues jne.
Loetavaid tekste ja kujutisi, mida keegi vaatab ja püüab mõista, on tsivilisatsiooni ajaloo jooksul esitatud valdavalt paberil: raamatutes, ajakirjades, toimikutes jm. Nüüd on üha kiiremini ja rohkem hakatud tekste ja kujutisi vahendama digitaalselt, kuvades neid arvutiekraanidel, nutitelefonides ja e-lugerites.
Mida see kõik aga tähendab visuaalse info töötlemise tõhususe ja tervislikkuse mõttes? See aktuaalne küsimus on senini vastamata. Kas asendadagi paberil töövahendid digitaalsetega või siiski jätta asendamata?
Selle teksti eesmärk on anda ülevaade teadusuurimustest, milles on võrreldud paberil ja kuvaritel esitatud teksti psühho(füsio)loogilise töötluse erinevusi, lähtudes tajutava teksti mõistetavusest, mäletatavusest, subjektiivse kogemuse meeldivusest ja tekstitaju tervislikkusest.
Paberil esitatud teksti ja digiteksti mõistetavuse ning mäletatavuse erinevused
Probleem on tähtis haridus-, haldus-, meedia-, tervishoiusüsteemi jm arengu kavandamisel, seetõttu on paberil ja kuvaritel esitatud tekstide psühholoogilise töötluse võrdlevale analüüsile pühendatud märkimisväärne hulk teadusuuringuid.
Esirinnas on olnud kognitiivsete ja mnestiliste funktsioonide võrdlev analüüs. Peamiste näitajatena tekstiinfo töötluse efektidest on uuritud objektiivseid ja subjektiivseid näitajaid.
Objektiivsete hulgas näiteks tekstis esitatud teabe töötluse kiirust, saadud teadmise konkreetset faktilist täpsust, üldist keerulisema teksti mõtte mõistmist, loetu mäletamise mahtu või täpsust. Subjektiivsete näitajate hulgas teksti meediumi meeldivust, teadmisi andmekandjate erinevustest.
Osa eelretsenseeritavates rahvusvahelistes teadusajakirjades avaldatud töödest esitab autorite eksperimentaalsete jm empiiriliste uurimuste tulemusi. Teine osa pakub meile meta-analüüside tulemusi, olles võtnud vaatluse alla hulga teiste autorite empiirilisi uurimusi. Millest need teadusartiklid meile kõnelevad, millised on nende järeldused?
Norra rahvusliku lugemishariduse ja lugemisuuringute keskuse teadlane Anne Mangen koos kolleegidega uuris loetud teksti mõistmise taset olenevalt teksti esitusviisist 15‒16-aastaste kooliõpilaste kahe valimi (36 vs. 36 võrdse eelneva lugemisoskusega osalejat) näitel.[1]
Testi tulemuste regressioonanalüüs näitas, et paberilt loetud teksti mõistmine oli parem kui 60 Hz LCD-arvutikuvarilt loetud PDF-vormingus teksti mõistmine. Erinevuse põhjus aga võib olla valimiisikute noorus. Seega on tarvis vaadata, mida ütlevad uurimused täiskasvanutega.
Iisraeli teadlased Ackerman ja Lauterman tegid eksperimendi keskmiselt 25-aastaste üliõpilastega (38 kuvarilt lugejat vs. 38 paberilt lugejat).[2] Kummagi valimi isikute ülesanne oli õppida mõne tuhande tähe pikkust teksti ja hiljem vastata küsimustele faktiteadmiste ning teksti üldisest mõttest arusaamise kohta.
Valimisiseselt muudeti ajalimiiti: lugemisülesanne tuli täita ajalimiidi piires (7 min) või lühiajalise ajalimiidita. Tulemuste hii-ruut-analüüs ja dispersioonanalüüs näitasid, et testi skoorid olid kõrgemad (u 5–12% võrra) ning ajakasutuse efektiivsus suurem paberilt lugenute valimil, eelkõige ajalimiidiga lugemise korral.
Vahetult tekstist loetud info hilisema mõtteka kasutamise tingimus on selle info edukas edastamine semantilisse, sisulist tähendust vahendavasse mällu. Inglismaal korraldatud 50 osalejaga uurimuses leiti, et ehkki võõra teksti õppimise kiiruses ja vahetu mäletamise täpsuses polnud paberi ja elektroonse meediumi erinevus suur, ilmnes paberil teksti märgatav eelis just hilisema tähendusmälu korral.[3]
Sülearvuti ja e-lugeri vahendatud keerulise õpikuteksti hilisema mõistmise madalam tase võrreldes paberil esitatuga on selgunud muudestki uurimustest.[4] On siiski uurimusi, milles ei ole leitud erinevust elektroonse ja paberil teksti mõistmises ning mäletamises (eelkõige e-lugeri ja paberil teksti võrdluses), kuid erinevus paberi kasuks on ilmnenud mõne muu näitaja korral (sellest täpsemalt pisut hiljem).
Väärtuslikku suurema üldistusjõuga teadmist selles küsimuses pakuvad meta-taseme analüüsid, milles kasutatakse paljude empiiriliste uuringute tulemusi.[5]
Ühes viimastest nendest sisaldub kaks suuremat aastatel 2000–2017 avaldatud uurimistöödel põhinevat analüüsi. Üks nendest on tehtud uuringute põhjal, milles kasutati sõltumatute valimite meetodit ning teine uuringute põhjal, milles võrreldi kahe tingimuse efekte samadel valimitel.[6]
Esimene nendest analüüsidest, tuginedes 56 uuringu tulemustele, näitas, et paberilt loetud materjali mõistmine andis 42 juhul paremad tulemused, samal ajal kui elektrooniliselt esitatud teksti eelis ilmnes 14 juhul. Erinevus on ilmne.
Samade valimitega tehtud 18 lugemistingimuse võrdlusest 14 näitas paberil esitatud teksti eelist, kolm elektrooniliselt esitatud teksti eelist ning üks osutus "erapooletuks". Paberil esitatud teksti eelised ilmnesid just ajadefitsiidi tingimustes lahendatavate ülesannete korral. Yiren Kong ja kolleegid tegid meta-analüüsi 17 varem avaldatud uurimuse põhjal.[7]
Ka nende regressioonimudeli abil tehtud töö tuvastas, et paberilt loetud teksti mõistmine oli parem. Lugemiskiiruses erinevust ei leitud.
Töö nägemistaju toel sisaldab mitte üksnes sõnalise teksti tunnetuslikku töötlust, vaid võib nõuda ka graafikute ja skeemide uurimist ning lahtimõtestamist. Taiwani teadlased Lin jt uurisid visuaal-ruumilise probleemilahenduse võimekust ning visuaalruumilise lühimälu efektiivsust, võrreldes paberi-ja-pliiatsi meetodi kasutamist ning puutetundliku tahvelarvuti kasutamist.[8]
Tulemustest selgus, et paberi-ja-pliiatsi meetod andis kümme protsenti paremad mälutesti tulemused ning 20% kiiremad vastused. Paberil sooritatud ruumilise-visuaalse probleemi lahendus oli isegi 35% võrra parem võrreldes tahvelarvutil sooritatuga.
Eelnevast nägime, et uurimuste osatähtsus, milles ilmneb paberil esitatud teabe eelis materjali mõistetavuse tagamisel, pole sada protsenti. Selliseid tulemusi on saadud meditsiiniliste diagnooside tekstide tajumisel, hinnete sõltuvuse hindamisel raamatutekstidest või kuvarilt loetud materjali põhjal, meediauudiste mõistmise hindamisel, e-õpikute kasutamise analüüsis jm.[9]
Ometi tulevad paberi eelised nendest töödest välja muul moel:
90 protsenti meditsiinitöötajatest eelistab e-meediale paberit; raamat motiveerib süvenenumalt õppima kui elektrooniline vahend; sensoorsed aistingud on meeldivamad pabertrükise korral; märkmete või kommentaaride tegemine on mugavam või meeldivam; navigeerimine erinevate osade vahel on käepärasem; sama hästi omandatud materjali omandamine võib e-meedia abil võtta kauem aega; mingil põhjusel soodustab paber keskendumist rohkem; ehkki ainult hetke aega võtva töö tegemine võib eri tekstikandjate korral olla võrdselt edukas, tulevad paberi eelised esile pikemate tekstide juures (NB! juristi töö pigem eeldab kestvamat tööd tekstiga); e-vahendid on halvemad tekstiosade laialilaotamise ja ruumilise märkimise mõttes; tagasi- või edasipöördumine tekstis on mugavam lipikute, järjehoidjate ja sõrmede abil, sooritatuna köidetud või kokku klammerdatud raamatus või kaustas; see, kui kaugel ees ootab lõpp, on e-vahendites halvemini hoomatav; e-vahenditel esineb paljuvõitu tehnilisi rikkeid ning ühilduvusprobleeme.
Eriti iroonilised on uurimistulemused, mille said Tuncer ja Bahadir.[10] Nende uuringus õppisid 156 üliõpilast sissejuhatavat kursust arvutitest: pooled paberil teksti abil, pooled arvutikuvari vahendusel. Uuringus osalejad olid kindlasti arvutihuvilised. Ometi osutusid omandatud teadmised paremaks paberil esitatud teabe kasutajatel.
Sageli eeldab tekstidena esitatud töö infoga kõrvutavat analüüsi ja liikumist mitme teabelõigu vahel mitmes suunas ja korduvalt. Arvutikuvaritel ja e-lugeritel sellist rööprähklemist teha on vähem tulemuslik võrreldes sellega, kuidas inimene kasutab eraldi paberilehti või köite lehekülgi neid korraga vaadeldes, kõrvutades, paralleelselt või kiiresti vahelduvalt analüüsides.
Arusaamist ja mõistmist toetab peale sümbolitest koosneva tekstiinfo lahtimõtestamise ka ruumilise kujundamise komponent: kindlad ruumiskeemid või paigutused on eduka mälu ja probleemilahenduse ressurss. Paberid-leheküljed-lipikud-ääremärkused-lisatähistused on see tegevuskeskkond, mis on kognitiivselt efektiivsem, võrreldes järjestikuste kaadritega kuvariekraanil.
Resümeerides eespool toodut, tuleb nentida, et paberil vahendatud info on üldkokkuvõttes tõhusam, et tagada piisavalt hea arusaamine ja mäletamine eelkõige keskendumist eeldavate tööde korral.
Paberil ja e-vahendite abil esitatud info tajumise subjektiivne meeldivus ning tervislikkus
Vadavas osas töödest, milles on võrreldud eri liiki infokandjate mõju teabe töötluse täpsusele ja omandamiskvaliteedile, on ühtlasi mõõdetud osalejate suhtumist erinevate infokandjate kasutamisse. Subjektiivse eelistatavuse ja meeldivuse mõttes on paberil suur ülekaal.[11] Artikli eelmise osa lõpus on loetletud paljusid sellise eelistatavuse tegureid.
On arusaadav, et töös tekstidega oleneb tulemuslikkus mitte üksnes ühe konkreetse teksti tajumis- ja mõistmisefektiivsusest ning tasemest, vaid ka sellest, kui motiveeritud on keegi erinevaid tekste tööks ette võtma.
Loomulikult eelistatakse siis meeldivamaid infokandjaid ja kokkuvõttes on (hästi) tehtud töö maht suurem. Kõige selle kõrval ei tohi aga unustada ka töötaja tervisega seotud asjaolusid.
Isegi kui mingite näitajate poolest võivad paberil ja e-vahendite abil edastatud materjalid olla nende arusaadavuse või töötluskiiruse mõttes võrdsed (ja mõnes asjas, nagu näiteks teksti parandamine ja toimetamine, võib e-vahendil olla selgeid eeliseid), peab tegema kriitilise võrdluse ka selles mõttes, kumb teabeesitusmeetod säästab paremini teabe tajuja tervist.
Laias laastus võib töös kasutatavad e-vahendid jagada järgmiste peamiste teabeesitusvahendite liikide vahel:
Laias laastus võib töös kasutatavad e-vahendid jagada järgmiste peamiste teabeesitusvahendite liikide vahel: 1) katoodkiirte toru abil arvutiekraani fosforile kantud kiiresti vilkuvate kaadritena esitatud teksti või pildi kujutis ("traditsiooniline arvutikuvar"); 2) LED-tehnoloogiat kasutav kaadrivahetustehnoloogia ("moodsamad arvutikuvarid" laua- ja sülearvutitel); 3) tahvelarvutid; 4) e-lugerid; 5) nutitelefonide teabekuva tehnoloogia. Nende visuaalse info esitusvahendite omadustest ja kasutamistingimustest sõltuvad paljud nägemistaju ja tajuja vaimset ning füsioloogilist seisundit mõjutavad tegurid.
Kiirgava või peegeldunud valgusvoo intensiivsus, kiirgava ja peegeldunud valguse suhe, esitatud kujutise heledus- ja värvuskontrast, kujutise detailide ruumiline lahutus (detailsus, nt pikslites vaatenurga kraadi kohta), kujutiste vaheldumise kiirus (sagedus, mõõdetuna hertsides, Hz; tüüpilised vilkumissagedused on nt 60 Hz, 80 Hz, 100 Hz), esitatavate värvitoonide spekter, ekraanilt tulvava valguse hajuvus, ekraani ja sellel kuvatud kujutise (elementide) suurus, ekraani kaldenurk vaataja suhtes, ekraani vaatekaugus, infokandja käsitsemine (selle mugavus) jne.
Paraku tuleb nentida, et enamiku nende näitajate korral on paberil esitatud kujutiste (teksti, graafikute) omaduste mõju tajujale mugavam ja tervislikum. Mitme põhjuse hulgas võib kõigepealt välja tuua selle, et nägemissüsteem on evolutsioonis kohandunud loomulikelt pindadelt peegelduva valguse vastuvõtmisele ja praktiline tegevus nägemismeele abil on arendanud inimestel välja võime oma käte ning kehaasendite abil mõjutada vaadeldavaid esemeid ja märke.
Samuti pole evolutsioon kujundanud nägemissüsteemi selliseks, et tuleks kestvalt ning staatilisevõitu asendis jälgida lähedalasuvaid kujutisi (silm "puhkab" kõige paremini kaugusesse vaadates ja aktiivse liikumise käigus). Moodne tehnoloogia on selles mõttes ebaloomulik ja koormab seega meeleelundeid, närvisüsteemi ning kogu organismi rohkem.
Maailmas on laialt levinud nn arvutikasutuse nägemissündroom.[12] Selle häda peamised sümptomid on järgmised: pinge ja väsimus silmades, peavalu, ebaselge ("udune") nägemine, silmade kuivus, kaela või seljavalu.[13]
Mõjurite hulgas, mis digitehnoloogia kuvamismeetodite tõttu võivad heaolule ja tervisele ebasoodsalt mõjuda, on kiirgava valguse ülekaal peegelduva suhtes, paljudel juhtudel vilkuv valgus, sageli liiga kõrgel asuv kujutis, laua- ja sülearvutite raske ning kohmakas liigutamine ja asendimuutus, e-lugerite ning nutitelefonide ebamõistlikult väike kujutis.
Kuigi tehnoloogia areng on kaasa toonud paremaid lahendusi, pole areng olnud piisav, et paljusid tervist kahjustavaid mõjusid kõrvaldada või küllaldaselt leevendada. Traditsiooniliste arvutiekraanide kõrval on meil nüüd kasutuses tahvelarvutid ja e-lugerid. Nende võrdluses saab välja tuua järgmist.
E-lugeri ekraan ei ärrita silmi sedavõrd kui traditsioonilised arvutid ja tahvelarvutid; selle ekraanilt on parem lugeda, sest see sarnaneb tavalise raamatuga ja "e-tindi" tehnoloogia teeb kujutise trükitekstiga võrreldavaks; võrreldes tahvel- jm arvutitega on väiksemat ja kergemat e-lugerit lihtsam ning mugavam käsitseda (kaugus, vaatenurk).
Pahupoolele jäävad liiga väike ekraan paljude nägemisülesannete seisukohalt; piiratud funktsionaalsus ja installeerimisvõimalus; valguse kiirgamine (mitte peegelduv valgus); tuhm ning mustvalge pilt.
Tahvelarvuti toob kaasa muu hulgas järgmised probleemid: kestvama töö korral ärritab ekraan silmi (vilkumised, kiirgus); vaaterakurssi ja kaldenurka on ebamugavam muuta; suurem kaal nutitelefoni ning e-lugeriga võrreldes. Nutitelefoni probleemid aga on märkimisväärselt suured, sest ekraan ja sellel esitatavad kujutised on väga väikesed, lisaks seade kiirgab.
E-lugerite propageerimisele vaatamata ei saa nende kasutamist igapäevatöös kuigivõrd soovitada, sest funktsionaalsus (sh kommunikatsioonivõimalused, materjalide mitmekesisus ja liik, ühilduvus) on piiratud ning nende kasutamine ei vabasta silmade ärritusest ega pingest.[14]
Näiteks võrreldes õpperaamatu tunniajalise lugemisega said 44 osalejaga katses silmade suurema pingeväsimuse ja ärrituse osaliseks e-lugeriga tund aega lugenud osalejad. Viimaste hulgas esines peaaegu viis korda rohkem häirivalt tugevat silmade pingeväsimust.
Eriti hoolikalt korraldatud võrdlevates uuringutes mõistagi võrdsustatakse paberilt ja e-seadme kuvarilt lugemise kõik muud tingimused, nagu näiteks kasutatav tekst, vaatekaugus, kujutiste suurus, kontrast, valgusvoog – nt Chu ja kolleegid.[15] Kahekümneminutiliste lugemisseansside järel paluti 30 osalejal hinnata ebamugavuste taset paberilt ja arvutiekraanilt lugemisel.
Kuvarilt lugemise korral esines visuaalset ebamugavust märksa rohkem: ebaselge nägemine, kujutise teravustamise häired, silmade ärritus, silmade kuivus, silmade väsimuspinge, peavalu, suurenenud tundlikkus heledale valgusele.
Tuleb märkida, et võrreldes LCD-lugeritega põhjustavad e-tindi tehnoloogiat kasutavad lugerid oluliselt vähem eespool nimetatud haavatavussümptomeid.[16] Puutetundliku ekraaniga tahvelarvuti põhjustab võrreldes paberiga märksa suuremat visuaalset väsimust ka ruumiliste probleemide lahendamisel.[17]
Kokkuvõtteks võib märkida, et subjektiivse meeldivuse ja eelistatavuse ning tervisliku heaolu seisukohalt tagab paberil esitatud info vaimne töötlemine soodsamad tulemused, eelkõige võrreldes laua-, süle- ja tahvelarvutite ning nutitelefonidega.
E-tindi tehnoloogia on küll silmale mitmes mõttes mugavam kui muud tehnoloogiad, kuid selle vähene funktsionaalsus ja paberil esitatud materjaliga võrreldes info üsna piiratud ruumilise korrastamise ning kommenteerimise võimalused sunnivad ikkagi eelistama paberit.
Täiendavad kommentaarid ja kokkuvõte
Eespool võis nentida, et visuaalse info (nt kirjutatud teksti või graafiliselt esitatud ülesande) vahendamine paberil tagab enamasti info parema vahetu mõistmise, õppimise, hilisema tulemuslikuma kasutamise ja subjektiivselt meeldivama kogemuse koos tervisele soodsamate tagajärgedega võrreldes info kuvamisega e-tehnoloogiavahenditega.
Vastuväitena võib esitada oletuse, et e-tehnoloogia allajäämine tuleneb mõnest kõrvalisest tegurist, nagu näiteks eelnevad teadmised või hoiakud eri meedialiikide vastu, erinev vilumus nende kasutamisel, sotsiaalsed müüdid jms. Siiski näitavad ka uurimused, milles need tegurid on vaatluse alla võetud, et paberi eelis püsib.[18]
Õigupoolest on paberil esitatud teabe kasuks (võrreldes elektroonsega) võimalik tuua muidki argumente peale nägemistaju ja sellele tuginevate kognitiivsete protsesside soodsama positsiooni.
Lühike loetelu.
- Elektroonsed teabekandjad või nende säilitamine ja edastamine on häiritavam ning kergemini häkitav ja hävitatav võrreldes mitme koopiana säilitatava paberil teabega.
- Pahatahtlikke moonutusi ja võltsinguid võimaldab e-tehnoloogia teha paremini (raskemini tuvastatavalt ja vähem läbipaistvalt), kui seda saab teha toimikute ja köidetega.
- Looduslike, katastroofidega seotud või militaarse force majeure'i korral võib tehnoloogiline keskkond ühes oma võimalustega olla tugevasti piiratud või kahjustatud. Juriidilised dokumendid aga peaksid olema igikestvad, uppumatud, põlematud ja kasutatavad vaatamata tehnoloogilistele katastroofidele. Elektrikatkestus, häkkerite tegevus või vale arvutiklahvi vajutus on alles õied. Viljad võivad olla ehk hoomamatudki.
Artikkel ilmus algselt "Kohtute aastaraamatus 2019"
* Talis Bachmann on Tartu ülikooli õigusteaduskonna karistusõiguse osakonna kognitiivse ja õiguspsühholoogia korraline professor, kahekordne Eesti Vabariigi teaduspreemia laureaat sotsiaalteadustes, rahvusvahelise ajakirja Consciousness and Cognition (Elsevier) peatoimetaja.
P. Delgado, C. Vargas, R. Ackerman, L. Salmerón, Don't Throw Away Your Printed Books: A Meta-Analysis on the Effects of Reading Media on Reading Comprehension. – Educational Research Review 2018/25, lk 23–38.
Toimetaja: Kaupo Meiel