Kadrid on maskeeritud tegelased, kes käivad perest peresse ja toovad karjaõnne, vastu antakse neile ande, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Aktsiooni "Hakkame santima!" eestvedaja Kati Taal ütles, et kadri- ja mardisantidega sarnaseid tegelasi võib leida pea iga põlisrahva kultuurist. Sestap olid sel korral Eestisse külla sõitnud folkloorirühmad Lätist ja isurite juurest.

"Näiteks siin on meil külas lätlased, isurid ja venelased, neil kõikidel on sandid olemas. Vahe on selles, et nad jooksevad erinevatel aegadel ja on natuke teistsugused. Aga see komme, et käiakse maskeerituna külas erinevatel eesmärkidel, kas siis õnne viimas või viljakust taotlemas või mingeid rituaale tegemas, on väga-väga vana. See tuleneb tõesti eelkristlikust ajast ja on seotud pööripäeva traditsioonidega ja valguse võiduga pimeduse üle, vanade, põliste traditsioonidega," selgitas Taal.

Kadri- ja mardisantide rahvaloendus näitas, et tänavu käis sanditamas umbes 500 väikest seltskonda ehk kadri- ja mardiperekonda, oslaejaid oli kokku kaugelt üle 3000. Kõige enam nähti mardi- ja kadrisante liikumas Harju- ja Raplamlaal, aga ka Tartu ja Pärnu kandis.

Karksi-Nuia kadrisant Kai Kannistu ütles, et tema pole veel kohanud peret, kes kadrisantide vastu oleks ja neid sisse ei laseks. "Ma vist ei olegi sattunud sellisesse õnnetusse olukorda. Kui on juba teada, kelle juurde sa lähed, kui suure seltskonnaga lähed, on vaja vaikselt ette hoiatada, mingid telefonikõned teha, aga ei ole veel piinlikku olukorda küll jäänud," kinnitas ta.

Kai Taal ütles, et kadrisandid on ajalooliselt soovinud peredele head karjaõnne ning seda sobib teha ka tänapäeval.

"Kadrid ja mardid soovivad perele alati seda, mis sinna just vaja on. Tänapäeval väga paljud elavad maal, kasvatavad lambaid, kanu, siis on karjaõnne väga aktuaalne soovida," ütles ta.