Hanno Matto: Tallinna tramm kui müütiline valge laev
Tallinnasse oleks vaja luua uusi kiireid trammiliine linnaosade vahelise liikuvuse tagamiseks. Kesklinn pole enam ammu Tallinna ainus tõmbekeskus, pigem ajaloolise ühistranspordi liinivõrgu ummistunud sõlmpunkt, kirjutab Hanno Matto.
Ülemöödunud sajandi keskpaiku ootasid prohvet Maltsveti jüngrid Tallinna lähistel müütilist valget laeva, mis nad tõotatud maale kannaks. Valget laeva ei tulnud, tuli konka ehk hobutramm, praeguse trammi vaar-vaarisa, mis aastast 1888 tähistab Tallinna trammiliikluse sündi.
Pooleteist sajandiga on trammiasjanduses areng olnud märkimisväärne. Hobune ja aur veeremi liigutajana on jäänud ajalukku, kanda kinnitanud elekter. Reisijad ei ripu enam vaguni külgedel, reisijad ei istu enam puupinkidel ega pea ka turnima mööda mitmeid trepiastmeid, et pääseda tõotatud "laevale".
Tramm on moodsa ühistranspordi kvaliteedi ja mugavuse etalon, targa ja eduka linna sümbol. Ka uuringud Tallinnas kinnitavad, et ühistranspordist soovitakse eelistada valdavalt trammi.
Eelistada võivad paljud, kasutada saavad vähesed. Kuidas siis nii? Tallinna poolesüllane, 1067 millimeetri laiune, liinivõrk põlvneb möödunud sajandi keskelt, mida aastal 2017 Euroopa Liidu finantstoel laiendati lennujaamani.
Võiks ka hullemini. Vähetuntud on fakt, et juba veebruaris 1948 otsustas Eesti NSV Ministrite Nõukogu, et trammiliiklus Tallinnas ei ole perspektiivne ning tuleb asendada trammiliinid trollidega 15 aasta jooksul. See otsus on jäänud õnneks täitmata, nüüd on hoopis troll kaduvikku kadumas.
Vaid kaks korda taasiseseisvumise järel on Tallinna trammi tulevik olnud ohustatud. Kord oli Tallinnal linnapea, kes soovis trammi rauast rööpad saata vanametalliks, et Viru ringil ametiautos siledat katkematut asfalti nautida. Trammi ja linnaelanike õnneks ei kestnud tolle linnapea ametiaeg pikalt.
Teiseks trammiskeptikuks osutus üllatuslikult Tallinna Autobussikoondise kunagine direktor, kes oma blogis kirjutas, et ükski Tallinna elanik ei taha trammivõrgu laiendamist ning rahva hääl on tema jaoks jumala hääl. Saatuse irooniana otsustas linnavalitsus liita elektritranspordi haldamise ettevõtte Autobussikoondisega. Ning juba mõne aja möödudes lahkus ka direktor korruptsiooniskandaali tõttu ametist.
Tallinna tramm jääb, liinivõrk peab laienema. Pikalt on arutatud Tallinna trammiliinide pikendamist naabervaldade tõmbekeskustesse, ennekõike Haabneeme, Peetrisse ja Tabasallu. Esmapilgul igati toetamist vääriv algatus.
Kas Tallinnal on sotsiaalmajanduslikult kaalukamaid alternatiive trammivõrgu laiendamiseks? Kui analüüsida autostumise määra Haabneemes, Peetris ja Tabasalus, siis avastame, et väga palju kõrgemaks see enam kasvada ei saa.
Kõik, kes on endale perre autot või kahte soovinud, on selle soetanud. Küll aga on selge, et Lasnamäe, Mustamäe ning Õismäe elanikkonna ostujõud on majanduse arenguga kasvamas määrani, mil ollakse soetamas uut esimest ja pahatihti ka teist autot perre.
Naabervaldadest lähtuv transiitliiklus on Tallinnale väljakutseks, kuid autode plahvatuslik lisandumine linna enda suurimates linnaosades halvab liikluse täielikult. Parkimisprobleemide lahendamiseks võidakse aga asuda massiliselt ümberkujundama rohealasid.
Ebamõistliku stsenaariumi realiseerumise vältimiseks on vajalik uute kiirete trammiliinide loomine ennekõike linnaosade vahelise liikuvuse tagamiseks. Kesklinn pole enam ammu Tallinna ainus tõmbekeskus, pigem ajaloolise ühistranspordi liinivõrgu ummistunud sõlmpunkt.
Ka naabervallad vajavad kiiret ja mugavat ühendust linnaga, ja ka omavahel. Peab kaaluma ida-läänelise ringtrammi rajamise võimalust Tallinna ümber ja sellesse oleksid haaratud uued tootmis- ja logistikakeskused, kohad kus inimesed päriselt töötavad. Oletatavasti on ratsionaalne kaaluda kiire laiarööpmelise trammi kasutuselevõttu.
Isegi ideaalis ei käivituks selline trammiliin enne 2030. aastat. Seniks on mõistlik laiendada piletivaba ühistransporti ning "pargi ja reisi" süsteemi Tallinna naabervaldade elanikele, käivitada uued ekspressliinid ning siduda rattaringlus ühistranspordi kontseptsiooniga.
Tramm jätkab maailmas arenemist ja võidukäiku. Oluline on, et ka Tallinna ja Harjumaa elanikud moodsa aja arenguist osa saaksid ja et plaanid Tallinna trammivõrgust ei osutuks maltsvetlaste valgeks laevaks.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.
Toimetaja: Kaupo Meiel