"Peamise liikumisviisina tööpäeval tööle, kooli või muude peamisesse sihtkohta püsis kuni 2017. aastani ühistransport, mille osatähtsus on samas alates 2014. aastast järjepidevalt vähenenud. 2018. aastal edestas auto peamise tööpäevase liikumisviisina esmakordselt ühistranspordi," öeldakse linnakantselei tellitud ja Eesti Uuringukeskus OÜ läbiviidud küsitluse kokkuvõttes.

Autoga liigub tööpäevadel peamisesse sihtkohta 46 protsenti, ühistranspordiga 40 protsenti, jalgsi 12 ning jalgrattaga üks protsent tallinlastest.

"Võrreldes eelneva aastaga on 2018. aastal oluliselt kasvanud autoga liikumine ning vähenenud nii ühistranspordiga kui jalgsi liiklemine. Jalgrattaga ja muul viisil liikujaid on jätkuvalt minimaalselt," kirjutavad ülevaate koostajad.

Ühistranspordiga liiguvad tööpäevadel oma peamisesse sihtkohta kõige sagedami Lasnamäe (46 protsenti), Põhja-Tallinna (45 protsenti) ja Mustamäe (42 protsenti) elanikud, autot kasutavad enim Pirita (65 protsenti) ja Nõmme (63 protsenti) elanikud. Tööpäevadel jalgsi liiklemine on ülekaalukalt levinuim kesklinnas (24 protsenti).

Naised liiguvad tööpäevadel oma peamisesse sihtkohta meestest oluliselt sagedamini ühistranspordiga ning mehed omakorda liiklevad naistest enam autoga. Jalgsi liiklemine on veidi enam levinud naiste kui meeste seas.
Vanusegruppide lõikes on tööpäevadel peamisesse sihtkohta ühistranspordiga liiklemine enim levinud 60-aastaste ja vanemate vanusegrupis (52 protsenti). Jalgsi liiguvad aga teistest vanusegruppidest sagedamini 15–26-aastased ning 60-aastased ja vanemad Tallinna elanikud.

Autoga liikumisel on olukord aga täpselt vastupidine – kõige levinum on see keskmises vanusegruppides – 27–44 ja 45–59.

Rahvuse lõikes ilmnes, et mitte-eestlasd liiguvad tööpäevadel peamisesse sihtkohta eestlastest oluliselt sagedamini ühistranspordiga ning eestlased veidi sagedamini nii autoga kui jalgsi.

Kui tallinlastelt, kes ei sõitnud tööpäevadel oma peamisesse sihtkohta ühistranspordiga, küsiti selle põhjuseid, siis kõige levinumateks ühistranspordiga liiklemisest loobumise põhjusteks toodi ebamugavust (28 protsenti), ühistranspordi liigset aeglust (20 protsenti) ning sihtkoha lähedust (16 protsenti). Lisaks toodi ligi kümnendikul juhtudest välja ebasobivad ühistranspordi marsruudid ja liigne ümberistumise vajadus ning auto kasutamisega seotud töö.

Tallinn põhjendab suundumust valglinnastumisega

Tallinna abilinnapea Andrei Novikov põhjendas autokasutuse kasvu valglinnastumise ja uute elanike lisandumisega.

"Kuna liikumiste arv suureneb ning inimesed kolivad järjest enam linna äärealadele - keskus on juba tihenenud -, kus ühistransport ei ole veel nii kättesaadav kui Tallinna linna väljaarenenud piirkondades, siis on see üheks põhjuseks, millest tuleneb ka liikumisviiside osakaalude muutus ja mis peegeldub ka autokasutuse kasvus," ütles ta ERR-ile.

"Igal aastal lisandub üle tuhande uue tallinlase, kes toovad kaasa oma harjumuspärase liikumismudeli. Ülemaailmsed trendid näitavad, et inimene on majandustõusu ajal nõus mugavusteenuse eest enam maksma ning keskmisest enam kasutatakse isiklikul sõiduautol või jagamisteenusel põhinevat liikumismudelit," lisas Novikov.

Abilinnapea sõnul on sõitude statistikast lähtuvalt alates 2013. aastast olnud ühistranspordi sõitude summaarne arv siiski stabiilne, jäädes aastas 142-143 miljoni ümber. "Paljud Euroopa linnad seisavad täna tõsiasja ees, et just (ühistranspordi) sõitude arv on kahanemistrendis. Tallinna puhul oleme selle trendi suutnud peatada," märkis abilinnapea.

Novikovi kinnitusel töötab Tallinn pidevalt ühistranspordi kvaliteedi tõstmise ja inimestele paremini kättesaadavaks muutmise nimel. Nii avatakse 1. detsembril uus bussiliin nr. 62 Väike-Õismäe – Mäeküla, mis hakkab teenindama Kotermaa ja Moonalao tänavate arenduspiirkonda. Lisaks viiakse praegu Harjumaa Omavalitsuste Liidu ja Tallinna Transpordiameti tellimusel läbi uuringut, mille eesmärgiks on analüüsida trammi- ja rööbastranspordi arenguvõimalusi ja väljavaateid Tallinna pealinnaregiooni ülesena, hõlmates seejuures ka Tallinna olemasolevat trammivõrku.

"Jalgratturite osakaal on samuti protsent kogu liikumisviisidest, mis ei peegelda reaalset olukorra muutust. Kuigi linna tänavatele on juba paigaldatud jalgratturite loenduspunkte, ei ole täna veel võrdlusandmeid reaalsetest jalgrattaga liiklejate hulgast. Samas tunnetuslikult on näha, et aasta aastalt jalgratta kasutajate hulk kasvab," märkis Novikov.