Ametkonna hasartne tegutsemine on halvanud tuuleenergeetika-alase ettevõtluse. Sellest tulenevalt annan kolm soovitust ametnikele, kellel on suur pilt käes libisenud.

Esimene soovitus

Eesti riigikassasse suubub kõige väärtuslikum rahavoog neilt ettevõtetelt, mis on välja nuputanud ja toodavad selliseid tooteid, mille ostjad on välismaal. Müük Eesti sisetarbeks hoiab riigis raha ringluses. Väikeriikide eripära on kõrge ametnike arv 10 000 elaniku kohta.

Ametnikepoolne rahavoog riigikassasse piirdub põhiliselt korda kindlustavate trahvirahadega. Et ametnikud saaksid jätkusuutlikult pikaajaliselt tegutseda, on neil mõistlik jõuliselt toetada rahaga riigikassat täitvat ettevõtlust. Tühi kott kahjuks püsti ei seisa.

Kokkuvõtlikult – ametnikkonna ja meedia esmaülesanne on hea ning väärika siseriikliku kliima kujundamine. Selleks tuleks tuua esile head, järgimist väärivat ning lahendada probleeme sisuliselt ja asjatundlikult, mitte märksõnapõhiselt.

Teine soovitus

Et ametnikel oleks piisavalt sisulist tööd ja nad ei peaks olemasolu õigustamiseks hakkama ise endale tööd välja mõtlema, oleks otstarbekas regulaarselt teha revisjone. Üle tuleks vaadata vastutusalad, ülesanded ja mõistlik ametnike arv. Seejärel vähendada ametnike arvu näiteks 20 protsenti, täpsustada ülesannete jaotus ja jätkata tööd.

Parimat tööd suudavad tõenäoliselt teha need ametnikud, kellel on vastutusalal varasem töökogemus.

Suvalise kõrgkooli lõpetaja, eriti kui lõpetajal polnudki soovi erialasele tööle minna, reeglina heaks ametnikuks ei sobi. Tal puuduvad kogemused ja eelteadmised valdkonna probleemide sisuliseks lahendamiseks. Teadmised asendatakse kiirelt sisutühjade märksõnadega ja hakatakse tegutsema.

Nende tööst on Eesti inimestele ja ettevõtjatele vähe abi. Neil puudub võime luua sisulisi kompromisslahendusi. Üheks selliseks näiteks võib lugeda tuulikute ja tuuleparkide tänaseks kujunenud olukorda.

Kokkuvõtlikult – erinevate ametnikkondade tööd võib tulemuslikumaks muuta regulaarne (3…5 aasta kordusega) revisjonide läbiviimine. See soosib meeskonna komplekteerimist Eesti hea käekäigust hoolivate asjatundlike ametnikega ja nende sisulist tulemusliku tööd.

Kolmas soovitus

Head tulemused sünnivad teineteist austavate osapoolte vahel. Probleemi olemasolul peaks ametnik selle üksipulgi endale lahti mõtestama ja leidma võimalike lahendusvariante. Arutama neid koos ettevõtjaga ja valima neist mõlemat poolt rahuldava.

Keeldude ja käskudega lahendused näitavad, et ametnik ei valda teemat, pole suuteline avama ühe või teise nähte sisu. Tal puuduvad teadmised ja soov leida probleemile osapooltele vastuvõetav lahendus. Kui ainsa lahendusena näeb ametnik kohtus käiku, siis sellisel ametnikul ei tohiks olla töökohta Eesti riigi elu korraldamisel.

Taolise praktika väljajuurimisel võib osutuda heaks abivahendiks Eesti riigi ametniku halvast tööst tekkiva kahju osaline kinni maksmine ametniku poolt. Näiteks 2-20 protsendi ulatuses oma isikliku raha või vara arvelt.

Kokkuvõtlikult – et ametnike ja ettevõtjate koostöö oleks tõhusam, tuleks märksõnavabalt avada lahendamist vajava probleemi olemus. Leida võimalikud lahendusvariandid ning valida neist mõlemat poolt rahuldav.

Kui ametnik pole suuteline vastuvõetavat lahendust leidma siis jätkub arutelu kohtus. Seal ettevõtja kahjunõude rahuldamise korral tasub olenevalt kahjunõude suurusest tasub kahjunõude esile kutsunud ametnik 2 - 20 protsenti nõutavast summast.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.