Jaan Järvik: kolm soovitust Eesti valitsusele energeetika hetkeolukorras ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Jaan Järvik
Jaan Järvik Autor/allikas: Erakogu

Inimkonda ei päästa hukatusest mitte lapsiidolite pime kummardamine ja meie eelkäijate seniste valikute idealiseerimine, vaid õige suunavalik, teaduslik-tehniline nutikus ja majanduslik mõtlemine, kirjutab Jaan Järvik.

Alustada tuleb tõdemusest, et "kliimakriis" ei ole praegusele olukorrale kõige õnnestunum nimetus. Tegelikult on inimkond energiakriisis, sest kõik kliimamuutusi võimendavad negatiivsed inimtegevused on seotud meie energiaalaste (sund)valikutega.

Teisisõnu - kriisist ei tule välja tuua mitte kliima, vaid energiatootmine/tarbimine ning siis muutuvad ka kliimaküsimused leebemaks. Vähemalt energiaga seonduvat osa saab panna inimkonna vastutusele.

Kes aga soovib elada hirmus ja külvata hirmu teistelegi, neile jääb alatiseks võimalus karta kõiki muid kliimat mõjutavaid nähtusi, olgu need kosmilised või geotermilised, mida inimene kunagi ega kuidagi vältida ei suuda.

Igatahes on kõik kolm suurt kasvuhoonegaase tootvat valdkonda seotud inimeste energiaalaste valikutega. Elektri ja sooja tootmine, transport ning tööstus - kõik need valdkonnad vajavad energiat, mis seni on andnud oma panuse ka maakera soojemaks kütmisesse.

Esimene soovitus

Kui vaadata kliima- ja energiakriisi käsitlevat ühiskondlikku, arutelu siis pole suurt vahet, kas see on Eestis või mujal maailmas, siis enamus auru kipub kuluma moraalse vastasseisu peale.

Ühed näitavad võimalikult palju ja võimalikult agressiivselt näpuga neile, kes oma energiakasutusega kas siis sihilikult või parema puudumisel patustavad. Teised jälle õigustavad oma valikuid ja teevad kohati ka teatrit, näitamaks ennast õilsama, eetilisema ja rohelisemana, kui tegelikult ollakse.

Näiteks hiljuti avastas briti ajakirjandus, et nende riikliku lennufirma lennukid veavad odavamast lennujaamast kütust kaasa, et peaks vähem tankima seal, kus kütus kallim on. Liigse laadungi vedamine kulutab rohkem kütust ja emiteerib rohkem süsihappegaasi.

Samal ajal reklaamis sama lennufirma, et nende pardaajakirjad on väga keskkonnateadlikult õhukesele paberile trükitud, et kütusekulu kokku hoida. Ehk et mäng käib hinnangute andmise peale.

Ka kogu Greta Thunbergi nähtus tugineb sajaprotsendiliselt moraalimajakaks olemisele. Millist teaduslik-tehnilist uuendust või majanduslikult läbimõeldud lahendust saakski üks laps pakkuda? Tema roll ei saagi olla enamat kanaarilinnu rollist kaevanduses ning täiskasvanud peavad endale sellest aru andma.

See tähendab ühelt poolt, et last ei ole kohane asja eest teist taga nuhelda. Teisalt, et tema kummardamisega ja altarile asetamisega ei tohi liiale minna. Ka kaevanduses ei ole aega jääda puuripõhja kukkunud kanaarilindu imetlema. Tuleb tegutseda.

Samavõrra vähe on uue ja puhtama tuleviku loomisel kasu lõpmatust näägutamisest mida meie vanemad ja vanavanemad on valesti teinud. Me kõik teeme oma otsuseid omas ajas ja selle aja parimate teadmiste kohaselt.

Kokkuvõttes - Eestil tuleb omaks võtta suund puhtale ja taastuvale energeetikale koos tõhusa tuuma- ja salvestustehnikaga ning seda asjatute emotsioonide ja etteheideteta. Sobiva suurusega tuumajaama rajamine maa alla, hästi soojuskoormuse keskme lähedale, tehissaarele, muudab ka taastuvenergia varustuskindlamaks.

Teine soovitus

Kui suund on selge, tuleb eesmärgi poole minema hakata. Aga see ei ole jalutuskäik pargis. Energeetika on suur äri, konkurents on tihe, turg on meeletu. Eestil on selles osas samuti hea võimalus, kuid ainult siis, kui suudetakse üle olla sisemistest vastuoludest ja tajuda tulevikuarenguid õigesti.

On selge, et sajandi jagu Eestile energiajulgeolekut taganud põlevkivienergeetika on nüüdsetes turutingimustes tõrjutud seisus. Pikaajaliselt põhiliselt põlevkivienergeetikale jääda pole võimalik.

Samal ajal arenevad kohalikud päikese- ja tuuletehnoloogia ettevõtted. Nende teaduslik-tehniline nutikus kannab neid taastuvenergeetikaga tuleviku poole.

Aga riik on sundolukorras. Eesti Energia küll tegeleb tuule- ja päikeseparkidega, aga pole ilmutanud piisavat koostööhuvi Eestis arendatavate tipptuulikute vastu. Kas riik suudab sellises olukorras näha suurt pilti ja toetada tulevikutehnoloogiaid?

Olles ise aastakümneid seotud tuuleenergeetikaga (mu isatallu püstitati elektrituulik juba 1959. aastal!) ja teinud sellealast teadustööd, võin kinnitada, et vähemalt tuuletehnoloogia alal on Eestis juba praegu maailmatasemel leiutised ja töötav tuulik Saaremaal.

Paraku on viimase paari aasta uudised olnud aga just sellest, kuidas suure pildi nägemise võime ja põhiliselt märksõnadele toetuvad otsustajad on tulevikutehnoloogia kasutuselevõtule püüdnud pidurid peale panna.

Kokkuvõttes - Eestil on mõistlik teadvustada, et Eleoni tuulikute näol on meil tegu väga nutikate ja maailma parimate tuulikutega, mida ilma oma silmaga nägemata on raske ette kujutada ja hinnata. Selleks, et need tuulikud hakkaksid sarnaselt Skype´iga Eesti elu edendama, tuleks pidurid maha võtta ja seljad kokku panna. Päikeseenergeetikale võivad olulist tuge osutada ka TTÜ-s väljatöötatud originaalsed vaheldid.

Kolmas soovitus

Taastuvenergeetika tulevik peab olema isemajandav, selleta pole jätkusuutlikkust. See tähendab, et taastuvenergeetika mainet aastaid rikkunud lisamaksustamised peavad kaduma.

Tehnika areng on selle piiri õnneks kohati ka juba ületanud ja see suund jätkub. Tulemuseks on olukord, kus ainult moraaliküsimusest huvitatud näpuvibutajatele ei saa enam ette heita, et nad nõuavad võimatut - midagi, mis pole tehniliselt võimalik ja/või mis on liiga kallis.

Tuuletehnoloogia areng tõi tasuvuspiiri esmalt kätte kuival maal. Aga juba paar aastat saab ka meretuuleparke rajada arvestusega, et turuhinnaga maha müüdav toodang katab investeeringute kulud ja omanike õigustatud kasumiootuse.

Üks selle arengu eeldus on olnud tootmisseadmete tootlikkuse suurendamine. Ehk et tuulikute kasvamine kõrgusesse ja labade sirutumine on osa majandusliku jätkusuutlikkuse tagamisest. Suurem seade on lihtsalt tõhusam ja suudab tehtud investeeringu tagasi teenida ning müüa seejuures energiat tarbijale vastuvõetava hinnaga.

Seda arvesse võttes on kõik võitlused tuulikute suuruse vastu ebapädevad ja perspektiivitundetud. Kui tuulikute suurus tekitab kuskil näiteks riigikaitselisi probleeme, siis tuleb neid lahendada samuti hästi läbimõeldult.

Piltlikult öeldes käivitab labade lühemaks saagimine kogu ahela vastupidiseks pöördumise, kus tootmine muutub mittetasuvaks, investeeringud jäetakse tegemata, kasutusse jäävad põhiliselt kliimavaenulikuks osutunud vanad tehnoloogiad ning me lõpetame seal, kus alustasime - kliima- ja energiakriisis.

Kokkuvõttes - Eestil tuleb kindlalt jääda valitsuse otsuse juurde, mis lahendab lisaradarite abil tuuleenergeetika arendamisega seotud riigikaitse mured. See pole mitte ainult õige ja eetiline kliimamuutusi silmas pidades vaid ka majanduslikult otstarbekas ja tark tegu.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: