Hendrik Voll: ülikoolidesse vastuvõtt ei saa enam tugineda traditsioonidele
Kui uue põlvkonna ootused töökohtadele erinevad juba nüüd märkimisväärselt vanemate põlvkondade omadest, siis on näha märke, et ka ootused ülikooli astumisele on peagi varasemast teistsugused. Nendele ootustele tuleb paratamatult vastata, kirjutab Hendrik Voll algselt Õpetajate Lehes ilmunud kommentaaris.
Eelmisel aastal astus selleks Eestis esimese sammu Tallinna tehnikaülikool, pakkudes võimalust esitada ülikooli sisseastumisavaldus aasta ringi. Esimesel aastal ülikool liialt suuri eesmärke veel seada ei julgenud – seadsime sihiks, et seda võimalust kasutaks 15 protsenti kõikidest sisseastujatest.
Meile üllatusena tegi seda lausa 36 protsenti. Saime kinnituse, et liigume õiges suunas ja tagurpidikäik pole mõeldav.
Varajane sisseastumine annab kindlustunde
Eesti ülikoolide puhul ei saa me juba ammu rääkida siseriiklikust tudengite pärast konkureerimisest. Me kõik tahame parimaid tudengeid ja teame, et selleks peame võistlema parimate ülikoolidega ka piiri taga. Paljude nende vastuvõtuperioodid on aastaid tagasi varasemaks toodud, mis tähendab juba eos 1:0 kaotust Eesti ülikoolidele.
Kuigi välismaale kandideerimine on tihti pikk ja keeruline protsess, pakub varase avalduse esitamise võimalus noortele varajase kindlustunde. Eesti ülikoolidesse kandideerinu saab kindlustunde valdavalt alles jaanipäeva paiku. Veel enam – selle teadmise pinnalt ei vaevu noored varem mõtlema ka erialavalikule. Aega ju on.
Tehnikaülikooli varajane sisseastumine ja sissesaamisest teada saamine annab noorele aga kindlustunde, et tal on regiooni ühes parimas ülikoolis õppekoht olemas. Kuigi abiturient saab sel juhul oma sissesaamisest teada alles pärast riigieksami tulemuste selgumist, annab see talle siiski võimaluse hakata varakult tuleviku peale mõtlema.
Väljalangemist vähendab suurem teadlikkus
Sage ülikoolidest väljalangemise põhjus on see, et noored valivad eriala, mille sisu nad tegelikult ei tea. Õppima asudes selgub, et see neile siiski ei sobi. Tihti on põhjuseks ka teadmatus ülikooli õppekorralduse kohta.
Aastaringne vastuvõtt pakub noortele võimaluse olla huvipakkuva õppekava infoväljas, osaleda ülikooli mitmesugustel sündmustel, tutvuda linnaku, õppejõudude ja tulevaste kaastudengitega. Kõik see annab noorele juba enne õppima asumist pildi sellest, mis teda turvalisest keskkooli klassiruumist välja astudes ees ootab.
Lisaks annab see võimaluse hakata uurima, milliseid stipendiume huvipakkuval erialal pakutakse ja millised on tulevikus töötamise võimalused.
Ülikooli saab ka ebatraditsiooniliste võimalustega
Klassikalised sisseastumistingimused ja -protsessid pole enam ainukesed võimalused, kuidas ülikoolis õppekoht saada. Valdavalt määrab ülikooli pääsemise riigieksamil saadud nõutud punktiarv või sisseastumiskatse positiivne sooritamine. Tehnikaülikooli saavad aga n-ö priipääsme Eesti parimatest parimad – noored, kes säravad näiteks üleriigilistel olümpiaadidel.
Eelmisest aastast hakkas tehnikaülikool pakkuma õppekohta õpilastele, kes said konkreetsetel olümpiaadidel rohkem kui 60 punkti sajast ja olid kümne parima hulgas.
Kusjuures õppekohta pakuti ka eespool nimetatud tingimused täitnud olümpiaadidel osalenud 11. klassi õpilastele, kes ei pidanud enam ülikooli saamise pärast muretsema.
Tehnikaülikool korraldab ka ise üleriigilisi olümpiaade, näiteks maateaduste ja koolimatemaatika olümpiaad. Sel õppeaastal lisandub sellesse nimekirja majandusvõistlus. Olümpiaadidel osalemine pakub noortele võimaluse enne riigieksameid oma teadmised proovile panna ja eduka soorituse korral endale ülikoolis õppekoht garanteerida.
Eriti põnevaks läheb maikuus, mil esimest korda Eestis saab endale õppekoha garanteerida põgenemislabürindis.
Tegemist on Tallinnas ja Tartus toimuva meelelahutusliku võistlusmänguga, mille edukal läbimisel on abituriendil võimalik pääseda eritingimustel Tallinna tehnikaülikooli õppima. Ca 500-ruutmeetrise labürindi keerdkäikudesse on paigutatud ülesandepunktid, mis on seotud ülikooli teaduskondade ja erialavalikutega: puutetundlikele ekraanidele kuvatakse spetsiaalselt ürituse jaoks loodud akadeemilise võimekuse testid, mis mõõdavad osalejate oskusi matemaatikas, loogikas, ruumitajus jms.
Muutustega tuleb kaasa minna
Kõik sellised lahendused ja uudsed võimalused on vajalikud muutuvatele vajadustele ja ootustele vastamiseks. Kui jääme kinni vanadesse dogmadesse, võime tulevikus oma lühinägelikkuse tõttu kaotada mitmeid tulevikutegijaid. Vähenevale rahvastikule on muutumine hädavajalik. Iga algatus loeb!
Toimetaja: Kaupo Meiel