On olemas mitmeid edetabeleid, mis mõõdavad riikide atraktiivsust talentide jaoks ning tavaliselt mõistetakse seda kui võidujooksu kõrge kvalifikatsiooniga välismaalaste riiki meelitamiseks. Kuid sama oluline on, et kodumaised talendid riigist paremate tingimuste otsingul ei lahkuks.

Analüüsides ja edetabelites käsitatakse talente tavaliselt kõrgharidusega isikutena, eraldi võidakse välja tuua magistri- ja doktorikraadiga isikud kui eeldatavalt veelgi võimekamad. Tuleb mõista, et tegemist on parima võimaliku, kuid siiski ebatäiusliku mõõdikuga, sest tavamõistes talendikaid ehk keskmisest nutikamaid ja võimekamaid inimesi võib olla ka madalama haridustasemega inimeste seas.

Kuna riigid on väga huvitatud ettevõtjate hulga kasvust, võrdsustatakse talentidega ka isikud, kes saabuvad riiki ettevõtlusega tegelema: äri asutama ja arendama ning töökohti looma.

Kolmanda talendigrupi moodustavad välistudengid, kes oma õpingute käigus omandavad talendimääratlusele vastava haridustaseme.

OECD värske analüüs käsitleb tänuväärse põhjalikkusega mitmeid küsimusi, mis jäävad sageli sügavamalt avamata. OECD analüütikud kritiseerivad seniseid riikide atraktiivsuse edetabeleid ja indekseid, sest nood ei arvesta, et eri talendigruppe motiveerivad sihtriigi valikul erinevad tegurid.

Mõni riik võib olla küll tõmbenumber kõrge kvalifikatsiooniga välismaiste töötajate jaoks, kuid mitte ettevõtjate või tudengite jaoks.

Seda, kas immigratsioonipoliitika võimaldab piisavalt lihtsat ja kiiret riiki sisenemist, käsitlevad nimetatud edetabelid ühe tegurina teiste seas, samal ajal kui tegelikult on tegemist väravaga. Kui see värav pole lahti, nullitakse täielikult head tulemused teistes kategooriates, nagu karjäärivõimalused või elukvaliteet.

Mida rahvas arvab?

Sisseränne on tänapäeval paljudes riikides väga tundlik teema. Kas rahvaesindajad, kes tegelevad talentide sisserändega, pälvivad rahva pahameele?

OECD toob esile, et USA-s, Prantsusmaal, Saksamaal, Itaalias, Hispaanias ja Ühendkuningriigis korraldatud küsitluse kohaselt toetavad inimesed kõrgelt kvalifitseeritud isikute sisserännet kaks korda tõenäolisemalt kui madala kvalifikatsiooniga isikute oma.

Samal ajal eelistas enamik vastajaid madalama haridustasemega, kuid kindla töökohaga sisserändajat sellisele sisserändajale, kellel on kõrgharidus, kuid puudub töökoht sihtriigis.

Mida talendid otsivad ja ootavad?

Sihtriigi valikul mängivad rolli töö- ja eneseteostusvõimalused, sissetulekutase ja maksud, lõimumisväljavaated (ajutise elamisloa asendamine pikaajalisega, kodakondsuse saamine), sisserändajate kaasatus ühiskonnaellu, perekonna heaolu, teadmiste ja oskuste tase ühiskonnas ja üldine elukvaliteet.

Ei maksa aga unustada, et võtmetegurid võivad eri talendigruppide arvates olla erinevad. Näiteks, ettevõtjatele on tähtis see, kui suur on ettevõtte tulumaks ja kui lihtne on äri alustada, tudengitele õppemaksude tase ja võimalus kooli kõrvalt töötada, töötajatele peretoetused ja -teenused.

OECD toob välja kõigi liikmesriikide tulemused igas nimetatud kategoorias ning veel ka talendigruppide kaupa.

Selgub, et näiteks Saksamaa on üks kõige atraktiivsemaid sihtriike üliõpilaste silmis, kuid kõrgelt kvalifitseeritud tööliste arvates on ta vaid pisut keskmisest parem. Iirimaa, vastupidi, on üks ahvatlevamaid sihtriike kõrgharidusega võõrtöölistele, kuid tudengite jaoks pole tegu sagedase valikuga. Prantsusmaa on keskmisest väiksema külgetõmbega töötajatele ja ettevõtjatele, kuid väga ihaldusväärne sihtriik välistudengitele.

Eesti hoiab 35 OECD riigi seas 17. kohta töötajate arvestuses, 18. kohta ettevõtjate arvestuses ning 25. kohta tudengite arvestuses.