Hendrik Voll: tehnikaülikool on oma nime ja erialade üle uhke ({{commentsTotal}})

Hendrik Voll
Hendrik Voll Autor/allikas: TalTech

Tehnikaülikool ei "mõtle välja noortele seksikaid erialasid", vaid käib üha enam ühte jalga Eesti ettevõtluse vajadustega, kinnitab oma kommentaaris TalTechi õppeprorektor Hendrik Voll.

Moodsal ajal ei tasu imestada, kui meediast valeväiteid või nn alternatiivseid tõdesid leiad, pigem vastupidi. Sellele vaatamata eeldame vähemasti asjatundjatelt oma seisukohtade esitamisel faktipõhisust ja tõepüüdlusi

Seepärast oligi kahetsusväärne lugeda Postimehest Tartu ülikooli nõukogu esimehe ja tuntud ettevõtja Ruth Oltjeri väiteid: "See, et Tallinna Tehnikaülikoolis (TTÜ) on kõige popim eriala avalik haldus, on muidugi katastroof. See on suur viga, et mõtleme välja noortele mingeid nö seksikaid erialasid samal ajal kui ettevõtlus tunneb hoopis teistest spetsialistidest suurt puudust".

Skandaalne etteheide oli päeva lõpuks Facebookis kogunud üle tuhande jagamise. Skandaalne on aga eelkõige asjaolu, et need väited ei vasta kõige vähemalgi määral tõele.

Pean TalTechi õppeprorektorina vajalikuks selgitada, kuidas asjad tegelikult on.

Käesoleval aastal asus TalTechi bakalaureuseõpesse 1744 ja magistriõppesse 1244 üliõpilast. Avaliku halduse erialale oli vastuvõtt vastavalt 27 ja 34 üliõpilast ehk vastavalt 1,5 protsenti ja 2,7 protsenti vastuvõetutest.

IT- ja inseneriõpe aga moodustavad mõlemad umbes kolmandiku ülikooli vastuvõtust. Ülejäänud üliõpilased jagunevad loodusteaduste, majanduse ja merenduse erialade vahel. Ingliskeelses õigusõppes alustas 36 üliõpilast. Me ei "mõtle välja noortele seksikaid erialasid", vaid käime üha enam ühte jalga Eesti ettevõtluse vajadustega.

See kõik ei ole sündinud üleöö või iseenesest. Esmalt juurutasime programmipõhise õppe, mille keskmes asub väljaspoolt ülikooli kaasatud programminõukogu esimees, kelle juhtimisel tehakse kõik olulisemad õpet puudutavad ettepanekud õppekava loomisest kuni õppe korralduseni.

Programminõukogudes on kolmandik ettevõtlustaustaga inimesi ja kolmandik üliõpilasi. Teiseks oleme läinud üle lävendipõhisele vastuvõtule, st kes ületab vastuvõtulävendi, see ka vastu võetakse. Igal aastal oleme lävendit ka tõstnud ning TalTechi, erinevalt teistest ülikoolidest, ei saa enam nn kitsa matemaatika põhiselt õppima asuda. Seda ka avaliku halduse erialale.

Kui seda eeskuju järgiks ka teised ülikoolid, oleks hariduse kvaliteedis pikk samm edasi astutud. Ja ei mingeid järelkonkursse.

Lävendite tõstmisega koos oleme pühendunud õppetöö kvaliteedi tõstmisele ja on hea meel tõdeda, et tulemused paranevad – väljalangevus väheneb ja nominaalajaga lõpetajate arv kasvab. Eriti inseneerias ja IT-erialadel. Loodame lähiaastatel tõsta nominaalajaga lõpetajate osakaalu 60 protsendini.

Etteheited tehnikaülikoolile halduse ja ärinduse valdkonna arendamises on kohatud – oleme Eesti ainus ülikool, kellele see haridusvaldkond on ühtlasi vastutusvaldkonnaks. Ja meil asub õppima vaid 40 protsenti selle valdkonna sisseastujatest. Kui kelleltki küsida, siis neilt ülikoolidelt, kus õpivad ülejäänud 60 protsenti.

Meie valdkondlik prioriteet on IT, see on kirjas ka meie halduslepingus ja TalTechist tuleb 2/3 selle valdkonna lõpetajatest Eestis ja seda nii bakalaureuse-, magistri- kui doktoriõppes. Sooviksime ja suudaksime enamgi, kuid kahetsusväärselt jagub vastava valdkonna akadeemilise tegevuse arendamiseks meile kaks korda vähem raha tudengi kohta kui mõnes teises ülikoolis.

Ühes oleme me Ruth Oltjeriga ka nõus – Eesti vajab rohkem häid insenere, IT-spetsialiste, aga ka loodusteaduslike ning ettevõtluse ja majanduse erialade spetsialiste. Tehnikaülikooli riikliku rahastuse osakaal Eesti kõrgharidusturul on paraku ajalooliselt kujunenud 25 protsendi tasemele ja koolitame pea eranditult vaid oma vastutusvaldkonnas.

Kui soovida muutusi, siis on see võimalik ainult vastavate riiklike prioriteetide seadmise ja nende rahastamise korraldamise kaudu. TalTechi taha see ei jää.

Meil on eesmärgid kõrghariduslikus tasemeõppes selged – pigem vähem, aga paremini. Usume, et kõrgemad akadeemilised nõudmised sisseastumisel ja kvaliteetne õppetegevus tagavad rohkem ja paremaid lõpetajaid.

Hea lõpetaja on tööturul oodatud ja nõutud, kellele tema tulevane tööandja maksab ka vastavat palka. Hea palk on võimalik vaid siis, kui selle eest loodav lisaväärtus aitab ettevõtjal kasvatada oma tootlikkust. See on meie majanduse peamine väljakutse ja see on ka põhjus, miks pöörame lõpetajate palgatasemele suurt tähelepanu.

Tehnikaülikooli lõpetajate palgatase on valdavalt Eesti parim – seda eelkõige inseneerias ja IT-valdkonnas, aga ka teistel erialadel. Oleme selles vallas seadnud endale ka selge eesmärgi – meie bakalaureuse lõpetaja keskmine palk ei tohi jääda alla Eesti keskmisele ja värske magistri palk 1,2 Eesti keskmise.

Eesti kõrgharidusel ei ole lihtsad ajad – ebaselgus valitseb mitmetes kesksetes küsimustes: rahastamine, rahvusvahelistumine, kvaliteet/kvantiteet jne, aga edasi saab liikuda ikkagi vaid konkreetseid probleeme ühiselt ja tõendipõhiselt lahendada püüdes, selmet pealiskaudselt ja loosunglikult teistele osundada. 

Toimetaja: Kaupo Meiel



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: