Kaljulaid tõi Ratase valitsuse positiivsete otsustena välja 150 õpetaja leidmise Ida-Virumaale Eesti muudest piirkondadest ja kliimaneutraalsuse eesmärgi ehk et Eestist peab saama puhta energiaga riik aastaks 2050.

"Need on ju selle valitsuse väga head otsused. Aga tõsi on, et need jäävad varju. Ja need jäävad varju võibolla sellepärast, et valitsuse ruuporit kasutatakse selleks, et seada küsimärgi alla kõike seda 30 aastat, mis me oleme enamuse arvates päris kenasti toime tulnud. Loonud õigusriigi, loonud tihedad partner- ja liitlassuhted, aktsepteerime, et kõik inimesed on võrdsed sõltumata nende emakeelest, sättumusest, nahavärvist," rääkis Kaljulaid ETV+ ajakirjanik Dmitri Pastuhhovile antud usutluses,

President lisas, et eelloetletu oli varem justkui enesestmõistetav, aga täna enam äkki ei ole.

"Nii et ma ei saa öelda, et see on ainult halb, et avalikkus pöörab palju tähelepanu EKRE mõnede liidrite sõnavõttudele. Ja ma juhin tähelepanu, et üksikute liidrite sõnavõttudele, sest neid ei saa samastada ei oma erakonna ega ammugi mitte EKRE valijaskonnaga. Jah, me peame neile tähelepanu pöörama, aga paratamatult viib see ära tähelepanu ka nendelt headelt asjadelt, mida valitsuse poolt on tehtud."

President märkis, et üldiselt peavad poliitikud solvava, ebaviisaka ja halvustava sõnakasutuse pärast oma rollidest tihtipeale taanduma, aga Eestis seda enam ei tehta.

"Mõningad eksimused mõne teema käsitlemisel kasvõi meie naaberriigis Soomes viivad poliitikuid, ma ei ütleks tagapingile, aga nad võtavad sümboolselt selle vastutuse. Jäädes koalitsiooni liikmeks ja võttes vahelduseks rolli parlamendis, nagu tegi Soome eelmine peaminister Antti Rinne. Meil millegipärast asjad nii ei ole."

Vastates saatejuhi küsimusele, kas saab usaldada poliitikuid, kui nad taganevad oma valimiste eelsetest pensionitõusu lubadusest või lubadusest tõsta teadusele minevat raha, vastas Kaljulaid, et ta ei soovi sisepoliitilisi valikuid kommenteerida.

"Ma mõistan ka seda, et valitsusel on eelarvet koostades keeruline, eriti valimiste järel. Midagi pole teha, poliitikud on harjunud valimistel lubama ja meie valijatena premeerime häältega konkreetseid rahalisi lubadusi. Kui me valijatena pööraksime rohkem tähelepanu inimeste mõttelaadile, maailmavaatele, põhimõtteliselt sellele, kuidas nad võiksid käituda keerulises olukorras ja valiksime selle järgi, siis ei peaks andma selliseid lubadusi. Igal asjal on alati kaks poolt."

Kuidas seletada kliimaneutraalsust kaevuritele?

Kuna president on võtnud üheks oma südameteemaks kliimaneutraalsuse, uuris saatejuht, kas ta ei näe selles ohtu Ida-Viru tööhõivele. Kaljulaid vastas, et on täheldanud huvitavat ajaloolist erinevust.

"Kui Kreenholm sulges uksed, siis tunti vähe muret, kuidas need kangrud, toredad daamid hakama saavad. Ometi suutis Eesti riik sel ajal pakkuda palju vähem sotsiaalset turvatunnet. Miks me täna kardame? Kindlasti vajavad inimesed, kes vahetavad sektorit ja kuni nad saavutavad uues sektoris produktiivsuse, olulist tuge. Ja seda tuge me juba täna suudame pakkuda. Aga mineviku kinnishoidmise eest maksta ei ole meil jõukohane."

President rääkis, et võibolla oleks pidanud juba varem reageerima, kui oli näha CO2 hinnatõus ja et elektritootmine hakkab langema.

"Võibolla oleme juba hiljaks jäänud, et püüame minevikku kinni hoida? Märksa turvalisem valik on investeerida tulevikku. Ja võimalused seda teha on täna märksa paremad kui siis, kui Kreenholmi kangrud kaotasid oma töö. Peame meeles ka seda, et täna on Ida-Viru tööpakkumine suurem, kui keskmiselt Eestis arvestatuna tööinimeste arvuga."

Pastuhhov tõi välja, et paljud kaevurid tunnevad muret, et kui nad peaksid oma praeguse töö kaotama, ei leia nad oma kvalifikatsioonile vastavat ja seni kogu pere toita aidanud tööd. Kaljulaid vastas, et tema usub, et sellised töökohad tekivad, kus saab vähemalt praegusega võrreldavat tasu.

"Tõsi, esialgu, kui inimesed saavutavad teatud osavuse, see nii on (palgad võivad olla madalamad - toim). Aga mõnes mõttes on Eestis palju neid, kes tahaksid, et ühe pereliikme palga eest saaks terve pere ära elada. Nad ei ela sugugi ainult Ida-Virumaal ja ei tööta ainult kaevandustes. Aga väga vähesed meist saavad seda endale lubada. Võibolla on siis vaja tuge ja abi kogu perele ehk ka neile, kes praegu ei tööta nendes peredes. Et nad võiksid leida endale meeldivat tööd. Ka see võib olla nüanss, millele me peaksime sellel konkreetsel juhul rohkem tähelepanu pöörama."

President: ka minu aju ja hing on vigane 

President rääkis palju eesti keele õppest ja tunnistas, et tal on väga hea meel, et loodud on keelemajad. Ta tunnustas selle eest täitevvõimu ehk valitsust.

"Eesti õppekeelega koolid ütlevad täna, et on palju vene lapsi, kes on nõus tulema kaugelt, et õppida eestikeelses koolis. Ma saan aru, et kõik Eesti inimesed tahaksid, et meie lapsed kasvaks koos sõltumata kodusest emakeelest. Meie asi on tagada, et lapsed ja vanemad, kes seda teevad, tunneksid end toetatuna."

Kaljulaid rääkis, et talle läks väga hinge, kuidas Sillamäe lasteaias ja koolis mitte-eestlased, kes oskavad hästi eesti keelt, püüavad sealsetele lastele õpetada läbi keelekümbluse eesti keelt.

"Haridusministeerium on mõistnud õnneks, et neile inimestele tuleb minna appi. On leitud 150 inimest, kes tahavad Ida-Virumaal töötada. See näitab, et kõikidel osapooltel on soov ja tahtmine liikuda selle poole, et meil ei oleks enam koolisüsteemis segregatsiooni. Et ei oleks nii, et paremaid PISA tulemusi saavutavad eestikeelsed koolid ja nõrgemaid tulemusi venekeelse õppekeelega koolid. Et ei oleks lapsi, kellel ei ole sõpru mõlemas kogukonnas."

Samas rõhutas president Kaljulaid, et on väga tähtis, et seal, kus on rohkem vene koduse keelega lapsi, õpetataks koolides süvendatult vene keelt, vene kultuuri ja vene kirjandust.

"Samuti tuleb anda koolidele ressurssi, et eestikeelsete laste vanemad ei tunneks, et nõrgemaid aidatakse järgi tugevamate arvelt. Nendes koolides tuleb tagada tugiõpe, see on vajalik. Kui 30 aastat tagasi suhtus vene kogukond umbusuga ühes koolis käimisesse, siis täna on olukord teisipidine. Peame sellega tegelema."

Tuge saab Kaljulaidi sõnul pakkuda kahel viisil - üks on tehniline ehk materiaalne tugi, aga teine on emotsionaalne, mida pakkus oma lauluga näiteks Nublu. Samuti tuleb tema sõnul rääkida ausalt neist põhjustest, mis tekitavad kõhklusi.

"Suur osa põhjustest on meie vanemate viga saanud hinges. Ei saa salata, et Nõukogude Liidu ajal siia tulnud inimesed ei tahtnudki osa saada ei keelest ega kultuurist. Nad ei tahtnud mind, väikest last, teenindada poes eesti keeles. Nad andsid seda mulle väga ülbelt mõista. Ka minu aju ja hing on vigane. Eks see üle kasvamine võtabki aega. Meil kõigil. Aga teades, mis on need vigastused - me saamegi vastastikku üksteist aidata."

President rääkis ka, et tema enda lapsed käivad klassis, kus laste kodune keel ei ole ainult eesti keel.  

"Ja minu lapselapsed käivad vene lasteaias. Meie peres usutakse, et see on raiskamine, et 7-aastane on ükskeelne. Minu väiksemad lapsed on kolmekeelsed lasteaiast peale. Mina väärtustan keelerikkust," sõnas president Kersti Kaljulaid.