Kaljulaid Saksa lehele: oleme Trumpiga Ida-Euroopa julgeoleku osas ühel meelel ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kersti Kaljulaid.
Kersti Kaljulaid. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

President Kersti Kaljulaid ütles mõjukale Saksa ajalehele Frankfurter Allgemeine Zeitung antud pikemas usutluses, et Donald Trumpi kritiseerides unustatakse sageli, et USA relvajõudude arv Ida-Euroopas tegelikult kasvab. Kaljulaidi hinnangul on Trump presidendiametis näidanud, et näeb Ida-Euroopa julgeolekut sarnaselt meiega.

Presidendi sõnul usaldavad eestlased endiselt NATO-t. Kuigi selle heidutusvõime võib olla kord suurem, kord väiksem, siis liit tervikuna toimib. "Või oskate te nimetada mõnda NATO liikmesriiki, keda oleks rünnatud," küsis Kaljulaid ajakirjanikult vastu.

Ka FAZ-i ajakirjanik päris Kaljulaidilt Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni öeldu kohta, et NATO olevat ajusurmas. Eesti president vastas, et inimestel peab olema vaba voli rääkida arengutest nii NATO kui ka Euroopa Liidu osas. Ta lisas, et kui eurooplased soovivad diplomaatiliselt ja sõjaliselt mängida maailmas suuremat rolli, siis tuleb endal rohkem ära teha ja ka rohkem investeerida. Seda enam, et Ameerika Ühendriigid on ka muude maailmapiirkondadega seotud.

"Aga ma pole pessimistlik. Olen töötanud 12 aastat Euroopa Liidus. Alati, kui mingi kriis tekkis, arvati, et Euroopa Liit seisab silmitsi lõpuga. Kuid näidake mulle paremat alternatiivi! Seda pole. Seega peame me rääkima sellest, kuidas asju paremaks teha."

Küsimusele, kas Eesti president näeb selles probleemi, et Saksamaa panustab kaitsesse vähem kui kaks protsenti SKP-st, vastas Kaljulaid jaatavalt. Samas tõi ta välja, et Saksamaa on õigel teel ning Berliin tegutseb ka päriselt kahe protsendi nimel.

Kaljulaid vastas jaatavalt ka küsimusele, kas Venemaa kuulutab Eestile endiselt ohtu. Ta lisas, et see ei puuduta ainult Eestit, sest Venemaa ei võta tõsiselt rahvusvahelisi lepinguid, millele ta alla on kirjutanud.

"Me jagame NATO liikmesriikide ühist hinnangut, et Venemaa on ettearvamatu riik, kes on rünnanud nii Ukrainat kui ka Gruusiat. Aga meie kui NATO oleme võtnud meetmeid tagamaks, et Venemaa lähiriigid oleksid hästi kaitstud."

Emmanuel Macroni ettepaneku kohta, et Euroopa Liit peaks parandama suhteid Venemaaga vastas Kaljulaid, et kindlasti tuleb ka Venemaaga rääkida. Teisalt leidis Eesti president, et selle juures ei tohi kalduda kõrvale ühistest põhimõtetest ja Minski lepetest.

President rääkis, et kui Venemaa tunnistas Boriss Jeltsini ajal Eesti iseseisvust, lootsid paljud eestlased, et idanaabrist saab vaba ja demokraatlik riik.

"Paraku läksid asjad teisiti. Kuid me ei usu, et lihtsad vene inimesed selle eest vastutavad. Me eristame režiimi ja kodanikke."

Rääkides Nord Stream 2 gaasijuhtmest leidis president Kaljulaid, et Eesti seisukohalt pole see julgeolekuküsimus, sest gaasi osakaal Eesti energiavarustuses on alla kümne protsendi.

"Aga me ei usu, et see aitab kaasa Euroopa Liidu eesmärgile mitmekesistada energiaallikaid. Me kõik teame, et aastaks 2050 tahame olla kliimaneutraalsed. See on väga oluline. Ja ainus viis, kuidas seda planeeti päästa, on see kui Euroopa maailma suurima turuna vastutuse võtab. Sammud, mis selle nimel saavutamise nimel tehakse, on mõistlikud. Kuid gaas seda pole."

FAZ-i ajakirjanik ütles, et paljud sakslased arvavad, et USA president Donald Trump on üks suurimaid ohte maailmarahule. Kaljulaid vastas, et demokraatia loomulik osa on, et inimesed saavad ise oma juhte valida.

"Ma võin öelda ainult seda, et pärast seda, kui Trump võimule tuli, pole ta jätnud mingit kahtlust selles, et meil on Ida-Euroopa julgeoleku osas samad ideed ja et me suudame kokku leppida ka selle saavutamiseks vajalikud sammud. Sageli unustatakse, et USA relvajõudude arv Ida-Euroopas kasvab."

Kaljulaid rääkis, et on Trumpiga paaril korral kohtunud ja leidnud isikliku sideme.

"Kui ta mind näeb, siis küsib ta alati: kuidas läheb teil arvutitega? Eesti on ju kogu maailmas tuntud oma digitaalse infrastruktuuriga."

Saksa ajakirjanik ütleb, et Eesti valitsuses on ksenofoobne partei ja küsib, kuidas see mõjutab Eesti Euroopa Liidu liikmelisust. Kaljulaid vastas, et kuigi mõned selle partei poliitikud kasutavad ksenofoobset ja ka naistevaenulikku retoorikat, ei ole nad pannud kahtluse alla Eesti järkuvat kuulumist Euroopa Liitu.

Kersti Kaljulaidi intervjuu FAZ-is. Autor/allikas: Kuvatõmmis FAZ-ist

 

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: