"Absoluutselt pole see minu huviorbiidis ega mõtetes. Ma ei ole selle peale isegi mõelnud. Selle peale võivad mõelda ennustajad ja selgeltnägijad. Mina püüan teha reaalseid asju," ütles Ratas vastuseks küsimusele, kas ta võiks kandideerida järgmistel presidendivalimistel.

Saatejuht Nikolai Loštšin küsis Rataselt, miks ei ole tema valitsuses mitte ühtegi vene rahvusest inimest, ehkki Keskerakonnast võiksid olla ministriteks näiteks Yana Toom, Mihhail Kõlvart ja Vadim Belobrovtsev ning Isamaast Viktoria Ladõnskaja-Kubits?

Ratas vastas, et kõik need inimesed on mujal aktiivselt rakendatud. Ratas tunnistas, et kui Taavi Aas valiti riigikogusse ja sai hiljem ministriks, siis tegi just Ratas Kõlvartile ettepaneku asuda Tallinna linnapea kohale.

"Tallinnas on vaja väga palju ära veel teha ja miks me hakkame oma häid inimesi Tallinnast ära võtma? Yana Toom töötas enne riigikogu valimisi Euroopa Parlamendis ja tema soov oli saada tagasi valitud. Ja ta sai väga kõrge toetusega tagasi valitud. Vadim Belobrovtsev töötab Tallinna linnavalitsuses abilinnapeana ja vastutab olulise valdkonna, nagu sport, kultuur ja haridus eest."

Saatejuht esitas täpsustava küsimuse, et äkki need vene inimesed ei tahtnud ise valitsusse tulla, kuna Keskerakond kaasas valitsusse EKRE. Ratas vastas, et küsimus pole persoonides, vaid selles, milles kolm erakonda kokku leppisid.

"Kui võtame EKRE retoorika, mis oli enne valimisi. Nad ütlesid eri rahvusete ja ka rasside kohta väga halvasti ning lubasid panna pead veerema. Kas retoorika on muutunud? Ma ei saa öelda, et see on normaliseerunud. See on olnud aktiivne ja turbulentne viimased seitse-kaheksa kuud. Need sõnad, mida ta ütles siseminister Soome peaministri kohta, läksid hinge paljudele Soome inimestele ja need väga valed."

Ratase sõnul on opositsioonist valitsusse tulla alati väga keeruline. Ta meenutas, et tema eelmises (Keskerakonna, Isamaa ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsuses - toim) oli selleks ajaks vahetunud juba viis ministrit, sh mitu Keskerakonnast.

"Jah, see on raske tulla opositsioonist koalitsiooni. See nõuab palju suuremat vastutust ja professionaalsust. Need vahetused, mida EKRE on teinud, mina usun küll, et uued ministrid teevad oma tööd pühendumusega ja EKRE sellest õpib."

Oligarhiat Eestis pole

Intervjuus tuli juttu ka aasta lõpukuudel palju poleemikat tekitanud apteegireformist, mis tõi kaasa Keskerakonna lõhenemise. Ratas ütles, et apteegireformi enam tagasi ei pöörata ning et teda häiris ketiapteekide otsus apteegid vähem kui tunnise etteteatamisega sulgeda.

"See oli kohatu. Ma ei toeta jõupositsioonil lähenemist. Inimesed ei saanud kätte ravimeid ja kui konkreetne päev oli ka ilmastiku mõttes halb. Ma ei näe, et seda apteegireformi omandisuhete mõttes pööratakse tagasi. Siin on riigikogu öelnud välja oma eitava seisukoha. Minu jaoks on oluline, et oleks tagatud kvaliteet, efektiivsus ja kättesaadavus. Ja kättesaadavuse osas - ja ma pean silmas seda, et Eestis olevad ravimid on hinnatasandilt pigem kallid -, siisselle nimel peame konkurentsitingimusi parandama."

Ratas ütles apteegivaidluse kontekstis, et Eestis ei ole võimalik seadusandlust osta ning et selle suhtes valitseb nulltolerants.

Saatejuhi küsimusele, kas Eestis on Margus Linnamäe ja tema äride näitel olemas oligarhia, vastas Ratas, et Eestis on küll suuri ettevõtjaid ja neid, kes tegutsevad rahvusvahelisel areenil, aga oligarhe Eestis ei ole.

Põlevkivile lihtsalt kriipsu tõmmata ei saa

Rääkides Isamaa algatatud pensioni teise samba reformist, ütles Ratas, et praegu pole teada, kui palju inimesi tegelikult otsustab teisest sambast väljuda. Küll aga leidis Ratas, et teatud osa vabanevast ressursist peab minema tänaste pensionäride pensionide tõstmiseks.

Aasta olulisemaks teemaks pidas Ratas keskkonnaarutelusid ja Euroopa Liidu eesmärki saada aastaks 2050 süsinikuneutraalseks.

"Aga mina ei hakka ETV+ eetris ütlema, et põlevkivile tuleb täna õhtul kriips peale tõmmata. Aastakümneid on põlevkivi olnud meie olulisemaid maavarasid ja andnud aluse meie majandusele. Üle 60 protsendi elektrist saame tänagi põlevkivist. Teine küsimus on, mis saab põlevkivist saab tulevikus, sest elektrit toodetakse sellest järjest vähem."

Ratase sõnul puudutab kliimapoliitika kolme valdkonda: looduskeskkond, majanduskeskkond ja sotsiaalkeskkond.

"Neid kõiki kolme komponenti tuleb kliimapoliitikas arvestada. Sellepärast tehakse kliimaneutraalsuse poliitika aastaks 2050. Aga kui sõnastatakse nii ambitsioonikas kliimaeesmärk, tuleb anda ka teatud riikidele investeeringuid, näiteks Eestile põlevkiviga ja Poolale söega seotult."

Valmis Dmitri Medvedeviga kohtuma

Ratas tunnistas ka, et tal on kurb meel nende sõnade üle, mida president Kersti Kaljulaid ütles praeguse valitsuse kohta (et valitsus on ohuks Eesti julgeolekule - toim), kuid must kass ei ole tema poolt suhetes Kadrioruga läbi jooksnud.

Saatejuhi küsimusele, kas tema oleks valmis kohtuma Venemaa peaministriga, vastas Ratas, et dialoog on riikide vahelises suhtluses alati parem kui mittedialoog.

"Ettevalmistusi selliseks kohtumiseks tehtud pole. Aga kui president Kaljulaid on Putiniga kohtunud ja talle Tartusse küllekutse esitanud. Ja ka välisminister oma ametikaaslasele. Meil on selged positsioonid koos Euroopa Liiduga Venemaa suhtes, aga dialoogi pidamist naabriga toetan ma ka igati. Kahe naaberriigi vahel on vaja igapäevaseid küsimusi lahendada ja on parem, kui dialoog toimub, kui et seda ei toimu."

Küsimusele, kas Suurbritannia lahkumise järel muutub Euroopa Liit tugevamaks või nõrgemaks, vastas Ratas, et sellest ei võida kumbki pool, ehkki positiivne on asja juures, et lahkumine toimub lepinguga.

Samas leidis Ratas, et Suurbritannia jääb ka pärast Brexitit Euroopa Liidu jaoks oluliseks partneriks ning et ka Eesti jaoks jääb suhtlus Ühendkuningriigiga strateegiliselt väga oluliseks.