Tomusk viitas Hesburgerile saadetud kirjas keeleseaduse paragrahvile 17, mille kohaselt on tarbijatel õigus eestikeelsele teabele ja teenindamisele tarbijakaitseseaduse alusel.

Ta tõi välja ka keeleseaduse paragrahvi 16, mille kohaselt peavad avalikku kohta pandud sildid, viidad ja välireklaam ning teadaanded olema eestikeelsed ja ehkki neile võib lisada võõrkeelse tõlke, peab eestikeelne tekst olema esikohal.

"Palun lisada kõigi kiirtoidurestoranide võõrkeelsele teabele eestikeelne teave vastavalt keeleseaduse nõudele," teatas Tomusk Hesburgerile.

Keelekorraldajad soovitavad kasutada drive in'i asemel eestikeelset vastet "kaasaost" või "sissesõidurestoran". Kui niisugune info on lisatud, võib ka võõrkeelne teave sildile alles jääda.

Tomusk ütles ERR-ile, et Hesburgeriga sujus neil suhtlus kenasti ja nad pakkusid välja seadusega kooskõlas oleva ajutise lahenduse. Kindlasti pole aga Hesburger ainuke, kelle drive-in'i silt on inspektsiooni tähelepanu alla sattunud.

"Neid on üle Eesti igal pool erinevatel toitlustuskohtadel ja see, et nüüd Hesburger detsembris pöördumise sai, ei tähenda, et ta oleks ainuke. Loomulikult oleme jõudumööda sellega erinevates Eesti linnades tegelenud. Nii drive-in, take away kui ka muud võõrkeelsed väljendid võivad ühe ettevõtte puhul tähendada üht ja teise puhul teist. Mõnel puhul tähendab drive-in sissesõitu, teises kaasaostu, kolmandas kauba väljastamist," rääkis ta.

Tomusk lisas, et kui keeleinspektsioon tegeleb ühe sellist silti kasutava ettevõttega, tegeleb ta ka teistega, aga täpselt ühel ajal ei suudeta kõigile kirju välja saata.

Hesburgeri juhatuse liige Toomas Veersalu teatas vastuses inspektsioonile, et nad edastasid pöördumise Hesburgeri Soome peakontorile, aga kuna inspektsiooni kiri saabus eelmise aasta lõpus ning ettevõttes oli detsembri lõpus ja selle aasta esimesel nädalal puhkuste periood, ei ole konkreetset otsust selles osas veel vastu võetud.

"Hetkel saame selgitada, et reaalsete lõplike terviklike meetmete kohaldamiseni jõuame eeldatavalt juuli 2020 lõpuks," lausus Hesburgeri esindaja.

Ettevõtlusamet peab arvestama ka eesti turistidega

Keeleinspektsiooni tähelepanu alla sattus ka Tallinna ettevõtlusamet, kellele inspektsioon saatis eelmisel nädalal kirja seoses laekunud kaebusega, et Tallinna vanalinnas Tallinna turismiinfokeskuses esitatakse võõrkeelset teavet.

Keeleametnik tuvastas, et infokeskuse uksel on võõrkeelne teave "Buy TallinnCard here! Museums & Sights, Sightseeing Tour, City Transport, Free with TallinCard", kuid eestikeelne teave puudub.

Tomusk tõi välja, et Tallinnas ei käi ainult välisturistid ning linna kaarti võib vajada ka siseturist. Seega on iseenesestmõistetav, et teave peab kindlasti olema olemas ka eesti keeles.

"Keeleseadus on meil väga liberaalne, see ütleb, et eesti keel peab olema, teised keeled võivad olla ja neid võib olla nii palju kui keegi heaks arvab," selgitas ta.

Keeleinspektsiooni juhi sõnul on meie keeleseadus liberaalne ka võõrkeelsete kaubamärkide suhtes. Kui tegu on kaubamärgiga, ei pea eesti keel olema esikohal ega suuremas kirjas. Näiteks Hesburgeri puhul piisab sellest, et eestikeelne teave on A4 formaadis välja pandud ja nõue ongi täidetud.

Kui Tallinnas avati kaubanduskeskus T1 Mall of Tallinn, sai inspektsioon väga palju kaebusi, sest inimesed panid tähele ainult hiigelsuurt teksti keskuse seinal. Paraku on keeleseaduse nõue Tomuski sõnul seal täidetud, sest sissepääsu juures on kirjas "kaubanduskeskus".

Ka drive-in'i puhul võib olla lubatud ingliskeelse teksti esitamine eestikeelsest infost suuremana, kui tegemist on kaubamärgi osaga.

Tomusk märkis, et üldiselt on ettevõtted, kellele keeleinspektsioon keeleseaduse nõuete rikkumisest teada annab, koostööaltid ning suurem osa märgukirjadest ei jõua menetluseni. Kui aga soovitatud muudatusi ei tehta, saab keeleinspektsioon määrata sunniraha, mille maksimumsumma on 640 eurot. Seda tuleb ette siiski harva.