Eesti rahva raha põleb korstnajalas
Aastas leitakse Eestis umbes paarsada võltsitud kupüüri ja Eesti Panga teatel on seda väga vähe. Märksa enam annavad sularahaekspertidele tööd oma sääste veidrasse kohta peitnud inimesed, aga ka laialt levinud "kodune rahapesu".
Lootuse tänavalt leitud pooliku kümneeurose eest kas või viis eurot saada purustas Eesti Panga sularaha- ja taristuosakonna juhataja Rait Roosve kiiresti.
"See on võltsing, aga kui ta olekski pangatäht, ka siis ei saaks tema eest mitte midagi, sest ilmselgelt on siin säilinud vähem kui 50 protsenti pangatähe pindalast ja sellist kupüüri mitte keegi ümber ei vaheta. Nii et ärge leidke niisuguseid asju," ütles Eesti Panga sularaha- ja taristuosakonna juhataja Rait Roosve "Aktuaalsele kaamerale".
Leitud rahatükil puudub turvahologramm, selle asemele on trükitud värviline riba, ka trükikvaliteet on vilets, sest kasutatud on vana ja kehva printerit. Ometigi on Roose sõnul tegu haruldase leiuga.
"Valerahasid on Eestis väga-väga vähe, me oleme üldse kõige väiksema võltsingute arvu leidudega riik, unikaalselt väikese leidude arvuga," rääkis Roosve. Sõltuvalt aastast leitakse 300-600 võltskupüüri.
Valeraha vähesusel on lihtne põhjus - pärast rahareformi tegutsema hakanud kommertspangad olid väga innovaatilised ja juurutasid seni väga hästi toimiva sularaha kontrollimise tehnilise võrgustiku. Nii kontrollitakse poodides iga 20- või 50- eurost, aga just neid kupüüre võltsitakse enim.
"Valeraha levitatakse ikka seal, kus võrgustik on nõrgem ja Eesti võrgustik on selles mõttes väga vinge ja hea," sõnas Roosve.
Kodune rahapesu rikub kõik
Küll aga on Eestis väga levinud "kodune rahapesu" pesumasinasse pandud riiete taskus. "Pesuaine praktiliselt kohe hävitab pangatähe ultraviolett omadused, aga see on põhiline pangatähe turvaelement, mida kauplustes kontrollitakse," selgitas Roosve.
Ta soovitab pärast pesupäeva mitte hakata sellist kupüüri kellelegi sokutama, vaid minna hoopis lähimasse panka, kus see tasuta ringi vahetatakse. Ka ei ole tark mõte hakata katkist rahatähte kodus parandama, näiteks teibiga. "Kui pangatäht rebeneb, ärge hakake teipi peale panema, te muudate enda ja teiste inimeste elu keeruliseks," ütles Roosve.
Ta võrdleb puuvillapaberile trükitud rahatähti kevadlilledega, mis on väga õrnad, ja ei jõua ära imestada, kui hoolimatult inimesed nendega ümber käivad.
"Ma imestan alati neid inimesi, kes saavad kuskilt suurema summa raha ja topivad selle näiteks kortsnajalga," sõnas Roosve. Pideval kütmisel läheb kortsnajalg kuumaks ning raha kõrbeb seal ära. "On kole vaadata seda õnnetut inimest tuhastunud rahaga ja ta ütleb, et tema teada oli seal näiteks 51 000 eurot," tunnistab Roosve.
Viimase aja trend on raha peitmine kasvuhoonetesse. Seal talvituvatele närilistele meeldib kupüüridega oma pesasid soojustada või siis hakkab maasse kaevatud rahapakki hävitama sellele ligi pääsenud niiskus. Praegu on Eesti Pangas tallel mitukümmend tuhat eurot, mida omanik hoidis mitu aastat mulla all. Ta käis küll aeg-ajalt kontrollimas, kas raha on alles, aga ei vaadanud kordagi pakendi sisse. Kolm aastat hiljem on niiskuse hävitustöö kupüüridel selgelt näha.
Roosve sõnul püütakse sellistel puhkudel, kui vähegi võimalik, viga saanud rahatähti ümber vahetada. Ta soovitab põlenud rahatähe väga ettevaatlikult panna mõnda tugevamasse kasti või karpi koos ümbritseva materjaliga, olgu selleks siis tuhk või söed. Kindlasti ei tohi seda kokku murda või muljuda, sest siis võib see tuhaks pudeneda.
Tänu erilisele tehnoloogiale on võimalik tuhastunud rahatähelt kindlaks teha seerianumber, nagu tehti ligi 40 000 euroga, mis eksikombel saunaahjus ära köeti. Peremees oli oma säästud pannud fooliumisse mähitud paberümbrikuga saunaahju, kuid unustas selle ära. Raha meenus alles siis, kui saun oli juba soe. Roosve kinnitusel sai see pere siiski kogu oma säästud ringi vahetada.