Egge Kulbok-Lattik: kultuur, kapital ja homo economicus ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Egge Kulbok-Lattik
Egge Kulbok-Lattik

Aina enam kostab nii maailma juhtivate ülikoolide mõttelaboritest kui ka ökokogukondadest küsimus: kuidas kutsuda esile laiem hoiakute muutus, mis aitaks kujuneda kapitalismi uutel vormidel, kirjutab Egge Kulbok-Lattik.

19. sajandi saksa majandusteadlane Friedrich List kritiseeris oma kaasaegset Adam Smithi tolle liiga kitsa kapitali mõiste pärast. Listi arvates ei vii elu edasi mitte üksnes raha (kapitali) hulk ühiskonnas, vaid kapitali mõiste alla käib intellektuaalne ja ka kehaline võimekus. "Ning selles, kuidas üks või teine ühiskond hetkel elab ja toimib, on varjul kõigi eelmiste põlvede avastused, pingutused, hool ja pürgimused," rõhutas List.

Käsitlus inimestest ja nende võimekusest kui kapitalist, mis (lisaks majanduslikule kapitalile) viib elu edasi, on tänapäeval aina kesksem. Majandusteoreetikud kasutavad mõisteid inimvara või inimkapital: 2018. aastal tutvustas Maailmapank inimkapitali indeksit.

Maailmapanga teadlaste arvutused näitavad, et inimkapitalist – inimeste teadmistest, oskustest ja tervisest – sõltub kogu maailmamajanduse hea käekäik ja suureneb võimekus tulla toime inimkonna ees seisvate globaalsete ökoloogiliste ja tehnoloogiliste muutustega seotud probleemidega.

Sama ideed on propageerinud juba mitu aastakümmet Ameerika filosoof Martha Nussbaum, kes väidab, et selleks, et ületada maailmas vaesus, nälg ja vaeste riikide tehnoloogiline mahajäämus, tuleb tegelda inimeste jõustamise ja võimestamisega (Martha Nussbaum,"Creating Capabilities", 2011).

Nussbaumi mõte on, et kui tagada inimesele juurdepääs mitmekülgseid oskusi ja loovust arendavale haridusele, leiab ta ise oma originaalse toimetulekuviisi ja saab majanduslikult hakkama, sest "homo economicus on loov", kuid kui tagada hea haridus ja oskused, siis ongi inimene kõikvõimas.

Paraku, eeldab inimese areng (inimkapitali areng) juurdepääsu toidule, tervishoiule, kvaliteetsele haridusele, töökohtadele ja oskustele ehk teisisõnu kapitali: nii nende seoste teadvustamist ja mõistmist kui ka investeeringuid inimestesse.

Kuidas tagada juurdepääs haridusele, kultuurilisele ja sümboolsele kapitalile, mille abil ületada vaesust, näljahäda nii globaalsel kui ka lokaalsel tasandil, kui senised majandusmudelid ja turumajanduslik kapitalism ei taga iialgi ressursside mõistlikku jagunemist?

Samal ajal on teadmine planeedi piiratud ressursist muutunud tavateadmiseks. Maailma avalikkus jälgib majanduse- ning poliitiliste liidrite samme, mis viiksid kliima- ja keskkonnaprobleemide lahendamiseni. Keskkonnaaktivistide äratustegevus on vankuma löönud tavapärase vaate ekspansiivsele turumajandusele.

Aina enam kostab nii maailma juhtivate ülikoolide mõttelaboritest kui ka ökokogukondadest küsimus: kuidas kutsuda esile laiem hoiakute muutus, mis aitaks kujuneda kapitalismi uutel vormidel?

Millised need on? Teame nii jagamismajandusest, oleme kuulnud n-ö teadlikust kapitalismist (Conscious capitalism), aga kuidas need reaalses maailmas, kus endiselt käib karm võitlus ressursi ja kapitali pärast (sh igasuguse kapitali: ajude, maavarade, sümboolse kapitali ehk ülemvõimu) toimivad?

Väheneva ja vananeva rahvastikuga Eesti ühiskond otsib selles olukorras oma teed targa majanduseni, mis kindlustaks siinse keele ja kultuuri kestlikkuse. Eesti jaoks on globaliseerunud majandus ja väljavoolanud rahvastik, vähenevad investeeringud ja paigaltammuv innovatsioon toonud ette täie tõsidusega küsimused:

  • Kuidas jõuda targema majandusmudelini, mis tagaks ühiskonna ja riigi kestliku arengu?
  • Milline majandus aitaks ülal hoida varasemate põlvede kõrgkultuurilisi pürgimusi?
  • Kas ja milleks vajab globaalne majandus Eesti kunsti ja kultuuri?
  • Kas me teame, mis on Eesti tuleviku kapitalid?

Ka Eestis saab tarka majandust rajada hästiharitud, mitmekülgsete oskustega varustatud loominguline inimene. Iga ühiskonna areng sõltub rahvastiku arengust, haritusest, tervisest ja mitmekülgsest võimekusest.

Kuid kas oleme sellele piisavalt tähelepanu pööranud, et meie ühiskonnas kujuneksid hoiakud, mis toetaksid inimesi, kes võiksid olla suutelised ületama majanduses ajalooliselt kujunenud rajasõltuvuslikku mahajäämust ja arendama siin tarka majandust?


Allikad

Kommentaar ilmub koostöös Eesti Kultuuri Koja korraldatava konverentsiga "Kultuur kui kapital". 

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: