Peeter Laurits: Turingi testist ja koroonaviirusest
Meil on käimas Turingi treeninglaager, võimalus välja mõelda uusi elukorraldusi, mis meid senisest vähem ohustaks, arutleb Peeter Laurits Vikerraadio päevakommentaaris.
Alan Turing oli mees, kes sisuliselt võitis II maailmasõja, kui ta Saksa sõjaväe Enigma masina abil koostatud dünaamilise krüpteerimiskoodi 1943 aastal lahti häkkis, nii et inglased said Saksa väejuhatuse omavahelist suhtlust pealt kuulata.
Selleks ehitas ta sisuliselt esimese arvuti, teatud intellekti tunnuste proteesi. See oli tehnika arengus pöörane hüpe, mis tegi võimalikuks kogu tänapäevase küberneetika.
Turingi masin oli mõistagi üsna kohmakas ja primitiivne, aga Turingi visionäärlik vaim nägi juba ette, et varsti võib tehisintellekt hakata võistlema inimlikuga.
Ta koostas protokolli, mida tuntakse Turingi testina. See on eksperimentaalne meetod, mille raames peab testi kohtunik välja selgitama, kas ta suhtluspartneriks on inimene või masin, mõistuslik või mõistuseta olend.
Kohtunik suhtleb üheaegselt ühe inimese ja ühe masinaga, mis on programmeeritud suhtlema võimalikult inimese sarnaselt. Küsimuste esitamise teel püüab kohtunik välja selgitada, kumb suhtluspartneritest on inimene ja kumb arvuti.
Kui kohtunik ei suuda ettenähtud aja jooksul otsust langetada, loetakse arvuti testi läbinuks. Ma ütlen kohe, et seni pole veel ükski tehisintellekt Turingi testi läbida suutnud.
Turingi testi paradoks seisneb selles, et inimese käitumist iseloomustab terve rida ebamõistlikke aspekte. Selleks, et testi läbida, peaks arvuti suutma reageerida solvangutele, oskama valetada ja teha kirjavigu.
Käesoleva sajandi globaalprobleemid, looduslike elukeskkondade hävimine, kliimamuutus ja pandeemilised viirused on need aspektid, mis praegu teevad Turingi testi inimkonnale.
Küsimus on selles, kas me suudame nendele muutustele mõistlikult ja mõistuslikult reageerida, nii et need meid ära ei tapaks.
Selge on see, et inimtsivilisatsioon on kasvanud liiga suureks ja komplitseerituks, järjest raskem on hallata meie endi poolt valla päästetud protsesse. Suurt rolli selles mängib inimlik ebamõistlikkus ja arulagedus.
Näiteks on teada, et umbes kolmandik CO2 emissioonist tuleb autodest. Bangkokis elab koos eeslinnadega 22 miljonit inimest. Bangkoki liikluskorraldus on üks arulagedamaid, mida ma näinud olen.
See on Londoni suurune linn, kus on ainult viis metrooharu ja väga vähe läbivaid magistraale. See tähendab lõputuid tunde ummikuis. Arvutasin, et kui iga Bangkoki elanik kaotab liiklusummikute tõttu päevas kümme minutit (tegelikult muidugi palju rohkem), läheb päevas kaotsi viie sajandi jagu inimvõimekust ja samal ajal emiteeritakse mõttetult, edasi liikumata, tohutus koguses CO2-e.
Selle ja paljude teiste globaalsete probleemide allikaks on ülerahvastatus. Me oleme muutnud ennast monokultuuriks, katame kogu planeeti nagu mingi lööve, ega jäta enam ruumi teistele elukeskkondadele.
Selle sajandi pandeemiliste viiruste puhul on oluline märgata, et need on ülehüpped loomadelt inimestele. See on märk meie liigsest survest ökosüsteemidele.
Lisaks muule ei saaks ükski viirus levida pandeemiliselt ilma meie ülerahvastuseta. Praegune viirus on väga tragöödia, aga tähtis on võtta seda õppetunnina. Pealesunnitud isolatsioon ja aeglustus on nagu vaikne tund või siesta. See on unikaalne võimalus võtta rahulikult aega ja teha läbi oma Turingi test. Õigemini on meil käimas Turingi treeninglaager, võimalus välja mõelda uusi elukorraldusi, mis meid senisest vähem ohustaks.
Esimese asjana tuleks välja mõelda majandusmudeleid, mis ei põhineks pideval kasvul ja laienemisel, sest laieneda pole meil enam kusagile. Koroonaviiruse tõttu lükkus Eestis edasi metsaprotesti meeleavaldus. Just nimelt lükkus edasi, mitte ei jäänud ära. See ei jää kuskile, see kestab nagu turbatulekahju.
Äkki nüüd, karantiini ja majandusvaakumi tekitatud sundaeglustuses, võtame omale mahti põhjalikult mõelda, mis väärtused meile elus päriselt asendamatud on.
Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.
Toimetaja: Kaupo Meiel