Tiit Tammaru: viiruse ruumilise leviku tõkestamise kolm võtmeteemat ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Tiit Tammaru
Tiit Tammaru Autor/allikas: Pealtnägija/ERR

Viiruse leviku peatamiseks Eesti sees on vaja keskenduda linnadest välja maapiirkondadesse valguvatele elanikele, viiruse levikule valgekraeliste ametite seast sinikraeliste ametite sekka ja poodide viivitamatut viimist viirusturvaliseks, kirjutab Tiit Tammaru jätkuna "Pealtnägija" loole "Suletud Eesti tagajärg: majandus muutub, inimesed kolivad maale".

Viirused levivad inimeselt inimesele ning eristada võib kahte leviku alguspunkti, juhuslikud ja ennustatavad. Mõlemad on Eestis ka esindatud.

Juhuslikud alguspunktid on need, kus viiruse levik algab erinevate halbade asjaolude koosmõjul nii nagu see juhtus Saaremaal. Ennustatavad alguspunktid on riiki sisenemise väravad. Mida suurema väravaga on tegu, seda suurema tõenäosusega sealt ka viiruspuhang alguse saab ja mis veelgi olulisem, oma suuruse ja tihedate seoste tõttu ülejäänud riigiga levib viirus kõige suurema tõenäosusega just sealt edasi üle riigi laiali.

Eestis on suurimaks väravaks välismaailmaga Tallinn. Lennujaamad, sadam, rongiühendus, kõik koondub Tallinna. Tallinnas ja lähivaldades töötavatel inimestel on suurim sissetulek ja seetõttu saavad tallinlased omale ka rohkem reisimist lubada.

Millised on selle teadmise pinnalt viiruse edasise riigisisese ruumilise leviku võtmeteemad?

Esiteks, inimeste vahelise pikivahe soovitamine ning kaugtöö ja –õpe viivad inimesi Tallinnast välja. See sesoonne muster kordub igal aastal: talvel on Tallinnas kõige enam inimesi, suvel aga kõige vähem.

Kuigi Eesti pole suutnud mobiilpositsioneerimise andmeid endiselt veel kättesaadavaks muuta (erinevalt paljudest teistest riikidest), siis ka vanade andmete pealt saame me öelda, kui palju inimesi ja kuhu võib Tallinnast välja valguda.

Tartu Ülikooli Mobiilsuslabori ja Positiumi abil tehtud kaardilt 2017 aasta andmetega näeme, et iga neljas-viies märtsikuus Tallinnas elanud inimene kolis suveks (juulikuu) elama mõnda teise paika Eestis.

Sesoonne elukohavahetus (märts vs juuli 2017) Autor/allikas: Anto Aasa, TÜ Mobiilsusuuringute labor ja Positium

Teiseks, viiruse levik algas n-ö valgekraelistest (kontoritöötajatest), pigem keskealistest ja jõukamatest inimestest, kes saavad endale lubada reisimist välismaale. Statistikaameti andmetel on 90 protsenti kaugtöö tegijatest valgekraed, neil on oluliselt lihtsam oma tööd teha ka kaugtöö vormis.

Samal ajal on  väga suur riskirühm lisaks eakamatele ka n-ö sinikraelistel (mitte-kontoritöötajatel) ametikohtadel töötavad inimesed, kellel kaugtöö võimalus sisuliselt puudub.

Olgu tegemist poemüüja, turvamehe või autojuhiga, neid töid ei saa nii lihtsalt kodust teha, kuid ühiskonna ja majanduse toimimise vaatenurgast on just nemad palju haavatavamad kui valgekraed.

Kolmandaks, sinikraeliste töötajate seas on palju vene emakeelega inimesi, kelle teadlikkuse kasv on eriti oluline, sest nemad elavad ka kõige tihedama hoonestusega piirkondades Tallinnas ja Ida-Virumaal, kus viiruse levima hakates on seda peatada kõige keerulisem.

Kuhu koondub nende sõnumite taustal ruumilise leviku raskuspunkt? Nendeks on poed. Inimene, kes on kolinud linnast maale ja elab oma maamajas, käib endiselt poes. Tallinnas käivad ka inimesed endiselt poes.

Seega peaks riik otsustavalt võtma käsile poodides toimuva haldamise, tagamaks, et viirus ei leviks eakamate ja sinikraeliste ametite seas. Need võimalikud meetmed on hästi teada, kuid senised head algatused valitud ettevõtjate poolt ei ole piisavad. Viiruse leviku peatamiseks ja nn haamri taktikat kasutamiseks tuleks rakendada need kõik riiklikul tasemel ühtse ja ühetaolise korraldusena (nimekiri ei ole lõplik): 

  • Korraldada eakatele riigi kulul toidu kojukanne.
  • Eraldada eakatele inimestele hommikused poes käimise ajad.
  • Vaid kindla hulga inimeste korraga poodi lubamine.
  • Mõelda, kuidas veel paremini toetada iseteeninduskassade kasutust.
  • Väheste poes olevate müüjate eraldamine klientidest.
  • Kiiremas korras, ka Eesti oma ettevõtete abiga, müüjatele ja teistele kaupluste töötajatele kaitsevahendite leidmine.
  • Riiulite kaubaga täitmise ajaks lõunavaheaja kehtestamine. 

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: