Ennustamine on tänamatu töö, aga "Pealtnägija" käis mööda suuri suletud asutusi ja palus ekspertidel ennustada, milline on elu kasvõi poole aasta pärast. Ehkki asjad lähevad veel palju hullemaks, on ka lootusekiiri, seal hulgas üpris üllatavaid.

Tallinna 21. koolis veedab tavaliselt suure osa oma päevast 1400 õpilast. Nüüd on siin täielik vaikus. Koolid üle Eesti olid esimesed, mis koroonahirmus suleti. Umbes 150 000 õpilase hulgas, kes juba teist nädalat koduõppel, on ka majandusekspert Kristjan Lepiku kolm poega.

"Lastega mul on praegu traditsioon – iga päev lõuna samal ajal, et tekitada selles muutunud keskkonnas rutiine – arutame igasuguseid asju, ja ma just ütlesin neile, et see elu, mis oli jaanuaris, see ei tule kunagi tagasi. Maailm on muutunud, ta läheb teise kohta, mis võib-olla lõpuks on isegi parem maailm, aga ta ei ole enam selline," rääkis Lepik.

Järgmisena sulgesid 12. märtsi hilisõhtul väljakuulutatud eriolukorra tõttu uksed suured meelelahutus- ja kultuuriasutused, üha rangemate suhtlus- ja reisipiirangute tõttu langesid doominokividena erinevad ettevõtted. On tõsiasi, et pandeemia põhjustab majanduslanguse, küsimus on ainult – kui sügava?

Tartu ülikooli majandusteadlane Raul Omel hindas, et tõenäosus, et näeme majanduses kuni kümneprotsendist langust, kasvab iga päevaga.

Isegi kui viirus kõiki ei nakata, ei jää majanduslangusest suure tõenäosusega puutumata keegi. Valitsus kuulutas kibekiirelt välja kahemiljardise toetuspaketi, mis on nagu turvavõrk, et vabalanguses majandus kohe surnuks ei kukuks, aga keegi ei tea, palju kulub selle uuesti jalule aitamiseks.

Kristjan Lepiku sõnul oleks majanduskriis kohale jõudnud ka viiruspuhanguta.

"Mõneti koroona on justkui nagu käivitaja, aga tegelikult majanduskriisiks mõneti oli aeg. Liiga palju oli pidu käinud, liiga pikalt. See viirus on olnud hästi kiire levikuga üle maailma, teinud asjad hästi ruttu muutuvaks. Kaks nädalat tagasi me elasime tegelikult teises maailmas," rääkis ta.

Meelelahutusasutustest tondilossideks

Pealtnägija ringkäik tuntud avalikel objektidel, kuhu karantiini tõttu kliente enam ei lubata, on traagiline.

Näiteks Kalev Spa veekeskuses suples veel mõnda aega tagasi päevas ligi 900 inimest, aga nüüd kostub vaid vee sulinat. Mullivannid ja saunad on juba kaks nädalat kuivad ja tühjad, aga olümpiapikkusega basseinis hoiavad pumbad veel 2500 kuupmeetrit vett ringluses, sest jätkuvalt loodetakse, et eriolukord lõpeb peagi ja siis ei kulu aega basseini täitmisele. Tegevus on seisukunud ka maja teises otsas.

Toad on tühjad ka kõigis Eesti hotellides.

Turismisektor sai löögi tegelikult juba enne kui ametlikud piirangud välja kuulutati, aga pärast piiride sulgemist panevad hotellid järgemööda uksi kinni. On isegi pakutud, et neist võiks saada ajutised haiglad, kui asi väga hulluks läheb.

Tallinna ja Rootsi vahet seilav meelelahutuskeskus, Tallinki laev Victoria vedas ühe korraga 1000 kuni 2000 inimest, aga seisab nüüd Tallinna sadamas kui kummituslaev ja ootab, millal kriis lõpeb.

Laev on olnud varem lühiajaliselt remondis, kuid praegu on Rootsi liin suletud vähemasti mai alguseni. Enam kui 150 meeskonnaliikme asemel on Tallinna sadama kai äärde pargitud kolossis 17 inimest, kes kriitilisi sõlmesid käigus hoiavad. Läinud nädalalõpust hakkasid kehtima piirangud ka Tallinna-Helsingi liinil, mistõttu teatas Tallink 30-protsendisest palgakärpest 3900 töötaja puhul. Aga veel vähemasti hoitakse inimesi tööl.

"Ma arvan, et esimene asi, millega tuleb leppida, et kõik on väiksem. Väga palju asju majanduslikus mõttes on väiksemad. Kui prognoositakse antud kvartali majanduslanguseks Euroopas peaaegu veerandit – see on ikkagi üsna pretsedenditu," rääkis Kristjan Lepik.

Tartu ülikooli majandusteadlase Raul Omeli hinnangul pole kriis veel algust saanudki.

"Kriis ei ole ju õieti veel algustki saanud, aga tõotab tulema pikk ja seepärast sellised sõjaaja võrdlused on võib-olla isegi asjakohased. Mida see enamasti tähendab, on see, et kaubandussidemed katkevad ja paljudes valdkondades inimesed jäävad töötuks," ütles Omel.

Paljud, sealhulgas Omel, toovad paralleeli 1918. aasta Hispaania gripi ülemaailmse puhanguga, mis levis samuti rändega.

"Olukord oli selles mõttes väga-väga huvitav, et oli esimese maailmasõja järgne aeg, ja ilmselt üks asi, mis seda haigust levitas niivõrd palju, oli see, et sõdurid hakkasid koju tagasi liikuma ja vedasid selle haiguse mööda ilma laiali. Ja päris suur hulk inimesi sai hukka, hinnanguliselt umbes kaks protsenti maailma rahvastikust," rääkis Omel.

Just meditsiinisüsteemi kokkukukkumise ja suure suremuse vältimiseks on kõik riigid kasutusele võtnud moodsas maailmas seninägematuid piirangud. Keegi ei taha panna hinnasilti inimelule. Ainuüksi eri riikide välja lubatud majanduslikud toetuspaketid, et krahhi mõju vähendada, ulatuvad kaugelt üle triljoni euro. Küsimus ongi – kas ravi võib osutuda rängemaks kui haigus?

"Majanduse mõttes on praegu patsient kriitilises seisus ja seetõttu tuleb ka tegelda kriitiliste meetmetega patsiendi parandamiseks," ütles Kristjan Lepik.

"Kapitalistliku majanduse üks selliseid omapärasid, kuidas me oleme omavahel asjad kokku leppinud, on ju see, et ühe inimese kulutus on teise inimese sissetulek. Ja nii ta käib. Ja kui üks inimene jätab oma kulutuse tegemata, siis sellel teisel inimesel ei ole enam sissetulekut," rääkis Raul Omel.

Pole kulu, pole tulu, pole majandust

Veel mõni nädal tagasi käis Noa restoranis iga päev enam kui 100 inimest, ja kuigi rangelt võttes eriolukord ei kohusta restorane sulgema, on väga paljud neist siiski uksed kinni pannud.

Ka kinosaalides, kus veel aasta tagasi purustati "Tõe ja õiguse" filmiga vaatajarekordeid, on võtnud maad kõrvulukustav vaikus.

Kristjan Lepik ütles, et seda on kurb vaadata. "Mul on olnud, ma arvan, paar punkti viimase viieteist aasta jooksul, kus mul on olnud klomp kurgus lihtsalt sellepärast, et majanduseksperdina sa tead, mis tänased sündmused toovad tulevikus. Üks oli, kui Lehman Brothers läks pankrotti 2008, see päev ma mäletan seda tunnet. Kui Trump võitis, ma arvan, et see ei teinud head maailmale. Ja nüüd oli eelmine nädal üks päev, kus nähes, kui raskeks inimestel läheb, tuli klomp kurku. See on vastik, aga ma arvan, et me saame sellest üle, sest just nüüd tuleb neid spordiklubisid, muusikuid, kõiki tuleb toetada," rääkis ta.

Rocca Al Mare MyFitnessis käis iga päev muskleid pumpamas 1500 inimest. Nüüd seisab saal trenažööridega tühjalt ja ainult rühmatreener teises saalis teeb otseülekannet internetti.

MyFitness oli just saavutanud oma 48 jõusaaliga Baltikumi suurima spordiklubi positsiooni. Eelmise aasta 26 miljoni euro suurusele käibele prognoositi tänavu 10 miljonit otsa, kuni tuli koroona.

"Meie käive on null eurot kuni perioodini, millal saame jälle klubid avada. Ja majanduslikult tähendab see seda, et tuleb otsida võimalusi, kuidas sellest olukorrast välja tulla," rääkis MyFitnessi tegevjuht Erkki Torn.

Nutikaid lahendusi tuleb järjest juurde, aga äriliselt ei korva see ärajäänud reise, kontserte, ööbimisi, trenne ja kõike-kõike muud. MyFitness tegi küll veebitrenni, millel on tavapärase 40 inimese asemel saalis mitusada jälgijat, aga see on tasuta. Jaan Pehk andis kontserdi ja mõned kuulajad isegi maksid vabatahtlikult, aga...

"See on umbes nii, et et kui sa käid metsa all jooksmas, siis ei ole sellest majanduslikus mõttes väga palju tolku. Kui sa leiad kellegi, kellele sa saaksid maksta selle eest, et metsa all jooksmas käid, siis kohe majandus kasvab," lausus Raul Omel.

Asjatundjad ennustavad, et see, mis meid majanduslikult ees ootab, saab olema hullem, kui 2008. aasta krahh. Samas – nagu rahvatarkus ütleb – ühtegi head kriisi ei tohi raisku lasta. Viletsusest kasvab ka võimalusi.

"Ettevõtluses mängitakse jõujooned täiesti ümber, siit tuleb ka kriisi järel väga suuri võitjaid. Ja nüüd Eestil tegelikult on positsioon, kus me maailmastaabis võime muutuda nagu olulisemaks või tähtsamaks või suuremaks," ütles Kristjan Lepik.

Ajalugu näitab: inimesed lähevad linnast maale elama

TÜ inimgeograaf Tiit Tammaru hinnangul muudab kriis majanduse ja ettevõtete struktuuri.

"Me ju tegelikult pikka aega nägime teatud nähtusid, mis vajasid nii-öelda tegelemist – see on rahvastiku vananemine; see, et meil ei ole piisavalt töökäsi; meil on vaja üle minna teatud töölõikudes rohkem robotiseerimisele, tehnoloogia kasutuselevõtule, virtuaalsetele lahendustele ja nii edasi. Aga kuna inimesi oli käepärast võtta, sisseränne ja nii edasi, siis paljud need muutused ikkagi kogu aeg nagu lükkusid edasi. Nii et kindlasti nüüd need muutused nüüd toimuvad ikkagi," rääkis Tammaru.

Eksperdid näevad kriisi järel Eesti võimalikku konkurentsieelist muuhulgas nutikates IT-lahendustes ja automatiseerimises. Aga inimeste liikumist analüüsiv geograaf Tiit Tammaru teeb veel ühe üllatava ennustuse. Toetudes 1970ndatel lääneriike tabanud naftakriisi näitele, prognoosib ta vastulinnastumist.

"Siis toimus väga massiline inimeste liikumine linnadest maale. Ehk et kriisi ajal kipub olema niimoodi, et, linnades on elamiskulud kõrged, ja kui kaob töö ära, siis hakatakse otsima mingeid alternatiive. Ja sageli see tähendab seda, et minnakse linnadest tagasi maale, kus on kas teine kodu, on lähisugulased, ema, isa. Kriisi ajal linnast maale minek on üsna tavapärane sündmus riigi sees," lausus Tammaru.

Ehk kui praeguse kriisi ajal pagesid paljud maale, siis pärast selle lõppu ei pruugi mitmed sealt linna naasta. Paradoksaalselt võib koroonakriis saavutada seda, mida riiklikud regionaalmeetmed seni ei suutnud.

"Meil ei ole vaja enam eks ole praegu nii töökohtade ja kooli lähedal olla. Me tegelikult näeme seda, et eestlastel on hästi palju suvemaju, teisi kodusid ka. Ja kui me paneme siia juurde ka selle soovituse, mis riik on andnud, et hoida pikivahet inimeste vahel, siis ilmselgelt, et linnad on hästi tiheda asustusega ja inimesed hakkavad mõtlema, et on võib-olla mõistlik linnadest rohkem üle riigi laiali liikuda," rääkis Tammaru.

Vähemalt esialgu näib et see ei ole vaid teooria. Pealtnägija palvel võttis mobiilioperaator Telia anonüümselt välja statistika mobiilse andmeside kasutamisest. Kaardil (ülal)on näha olukord kaks päeva enne eriolukorra algust ja teisel kaardil (all) täpselt nädal hiljem. Mobiilse interneti kasutamine on üle Eesti plahvatuslikult kasvanud, veelgi tähelepanuväärsem on, et inimesed on liikunud linnast maale ja kasutavad ohtralt internetti seal, kus seda varem vähe tehti – näiteks Hiiumaal või Võrumaal. Piltlikult – korstnad suitsevad neis paigus täna rohkem kui tavalisel kevadel.

Telia tehnoloogiajuht Andre Visse sõnul oli inimeste nii suur liikumine üllatus. "Suvisel perioodil toimub liikumist maapirkondadesse, aga meie kogemusest ei ole olnud see nii suur. Andmeside mahu kasv ei ole olnud nii suur maapiirkondades. Ilmselt see tuleb sellest, et inimesed teevad kodukontorist tööd ja lapsed on koduõppel," lausus ta.