Elektoonilise meedia nõukogu esimehe Ivars Abolinši sõnul on Läti meedia kriisieelses seisundis. Reklaamitulu on erakanalitel ligi 70 protsenti langenud, kiita pole olukord ka avalik-õiguslikus Läti televisioonis ja raadios. Samas pole ühiskonna infovajadus olnud ammu nii suur kui praegu, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Nõukogu küsib erakanalite toetuseks miljon eurot. Konkurss koroonaviirusega seotud infomaterjalide valmistamiseks just lõppes.

"Viis kommertskanalit juba said raha, et edastada oma auditooriumile kriisiga seonduvat. Järgmisel nädalal hakkab valitsus arutama veel üht erakanaleile mõeldud toetuspaketti," rääkis Läti seimi meediapoliitika alamkomisjoni esimees Vita Anda Terauda.

Avalik-õiguslike kanalitega on aga nii, et pikki aastaid lahendamata jäetud investeeringuvajadused võivad nüüd, kriisiajal, luua uue kriisi, sest reklaamitulu kahaneb ka seal.

"Läti televisiooni tehnika on kriitilises seisus. Vanade seadmete tõttu on iga päev risk, et midagi ei toimi ja eeter katkeb," tõdes Terauda.

Olulisim on aga see, kuidas oluline kriisiteave rahvani jõuab. Lätis on otsustatud, et Läti tele- ja raadiouudiseid ning analüütilisi saateid võivad kommertskanalid kriisiajal tasuta edastada.

Läti televisioonis ei suhtuta just vaimustusega võimalusse, et Kremli-meelne PBK hakkab nende venekeelseid saateid edastama. Poliitikute meelest aga ei saa riigis kesta olukord, kus osa elanikke elab Venemaa infoväljas ega tea Läti viirusetõrjemeetmeist midagi.

"Meie suurim erakanalite valdusfirma, mis edastas kohalikke venekeelseid uudiseid PBK kanalil, on nende tegemise lõpetanud. Ja küsimus on, kuidas see suur osa Läti ühiskonnast nüüd teavet saab. Läti avalik-õiguslikud kanalid valmistavad samuti venekeelseid saateid, kuid neil pole nii suurt vaatajaskonda," ütles Terauda.

Huvi Läti televisiooni saadete vastu on suur - reede õhtuks esitas oma soovi saateid edastada seitse kanalit.