"Olen mõelnud, mis saab majandusest siis, kui koroonakriis lõppeb, mis saab riikide maksukoormusest? Kriisist välljumise esimeses faasis ei saa riik maksudega surnuks lajatada, aga pikas plaanis tundub mulle, et ega meil ühest korralikus koroonamaksust või koroonaviiruse väljumise maksust pääsu ei ole," tõdes Ojakivi.

"Kui vaadata kõikide riikide, mis praegu on koroonaviirusega hädas, makromajanduslikke probleeme, siis võlakoormused lendavad Euroopa Liidu mõistes ikkagi lubatud skaalalt välja. Õnneks kriisi ajal ikkagi lubatakse riikidel neid kulutusi teha, mis on mõistlik - see oleks veel eriti jabur, kui nad ei saaks minna kriisi ajal oma inimestele appi," lisas ta.

"Kuna interssimäärad on praegu hästi madalad, siis esialgu ei juhtu siin midagi, ka Eesti puhul. Aga mis edaspidi saab, seda ma ei kujuta ette. Olen juba maininud Kreeka-2 ehk riikide suurt võlakriisi ja see selgelt ähvardab meid, aga see on jällegi järgmise faasi teema. Praegu on esimene ülesanne haigusest lahti saada," märkis ka Vedler.

"Kreeka-2 või isegi Kreeka ruudus - missugused need fiskaalsed küsimused saavad olema - praegu tundub, et esmalt on vaja koroonast võitu saada ja vaatame siis, kuidas asjad hakkavad minema," leidis Korv.

Vedler lisas, et kui esialgu räägitakse, et hinnad hakkavad pigem kukkuma, siis olukorras, kus raha meeletult juurde trükitakse, võib ka vastupidi ka minna, et näeme väga suurt inflatsiooni. "Kõik sõltub sellest, kuhu see raha lõpuks välja jõuab," tõdes ta.

"Ja see omakorda mõjutab kindlasti ka poliitikat," lisas Korv.

Ojakivi hinnangul juba praegu näha majandusmudelite muutumist - kuidas muutuvad muusikute ja etenduste korraldajate tegevus, kuidas muutub kaubandus.

Lisaks arutasid saates osalenud ajakirjanikud ka riigiabi teemade üle.