Eestis on sagenenud võõrloomaliikide leiud loodusest. Nendega võitlemiseks said näiteks 2015. aastal jahimehed loa võõrliikide nagu tähnikhirve ja kabehirve küttimiseks.

Nutria ehk suur taimetoiduline pooleveeline näriline ja pesukaru on küll Euroopa Liidu seaduste kohaselt Eestis keelatud liikide nimekirjas, kuid kinnistes puurides võivad nad siiski ka siin elada. Vahel juhtub, et loomad panevad plehku ja jõuavad Eesti loodusesse. Nii näiteks tabati vabalt looduses ringi liikuv nutria eelmisel aastal Tartumaal. Lähiajaloos on ka  pesukarud vabalt ringi liikunud nii Tallinna Kalamaja linnaosas kui ka Rõhu asulas.

Keskkonnaameti jahinduse peaspetsialisti Margo Tanniku sõnul võivad nimetatud liigid loodusesse jõudes ohustada kodumaiseid liike ja valmistada palju peavalu ka inimestele.

"Kui näiteks nutria arvukus väga kõrgeks läheb, siis ta rajab ohtralt urusüsteeme, et uuristab ära veekogude kaldad ja pesukarud siis samamoodi, tungivad inimelamutesse, lakapealsetesse ja muutuvad oma tegevusega eluolu häirivaks."

Tannik tõdes, et nutriaid on peetud Eestis ka varem, aga hästi karmides talvedes nad ellu ei jääks. "Kui nüüd sedavõrd soe talv nagu meil eelmine talv oli, et siis nad võivad ikkagi talve üle-elada ja meil ka püsima jääda. Samamoodi on pesukaruga," rääkis ta.

Eesti loodusesse on juba jõudnud ka valgesaba-pampahirved, kes tõenäoliselt on pärit Läti ja Leedu hirvefarmidest, kust nad lahti pääsenud.

Suure tõenäosusega võib Eesti loodusesse lähitulevikus Tanniku sõnul naaberriikidest jõuda ka muflon ehk suur uluklammas, kes samuti Läti ja Leedu ulukifarmides pidamisel.

Mufloneid seostatakse puukide haiguste leviku laienemisega loodusesse.

Tannik ütles, et kõigi eelnimetatud võõrliikide  küttimiseks on nüüd luba jahimeestel. Eesmärk on küttimise kaudu liikide levimist ja arvukust Eestis piirata:

"Võõrliike tuleks küttida suuruluki loa alusel ja sealhulgas ka nutriat, kanada kobrast ja pesukaru, kuigi nad iseenesest justkui liigituks väikeulukite hulka. Ja neid lube siis peaks välja kirjutama jahimeestele siis kohalikud jahiseltsid ja kuna on tegu liikidega, kelle arvukust võib-olla on siin-seal vaja oluliselt piirata, et siis jah tuleks neid lube ikkagi  tasuta anda," rääkis ta.