Praegusel juhul ei väljastatud karu nuhtlusisendeid puudutavat küttimisluba – loomakaitseseadusest lähtuvalt käsitleti karusid abitus seisundis loomadena, kes looduses enam iseseisvalt hakkama ei saa, teatas keskkonnaamet.

Karud olid täielikult minetanud liigiomase eluviisi, lõhkusid korduvalt elumajade hoovides ning nende loodusesse toimetamine osutus võimatuks – seadus annab sellisel juhul viimase võimalusena loa hukkamiseks.

Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku osakonna juhataja Tanel Türna selgitas, et noored karud on vaatamata korduvale metsa viimisele ja elamute juurest eemale peletamisele leidnud tee tagasi asulatesse, viimati üleeile elumaja hoovi, mis viitab kahjuks välja kujunenud ebaloomulikule käitumismustrile.

"Inimpelglikkuse kadumise on tõenäoliselt põhjustanud metsloomi toitnud inimesed ise. Noored karud tulid meile teadaolevalt esimest korda asulasse juba juuni alguses Kastre vallas Kõnnu külas, siis oli neid neli. Loodetavasti on kaks neist praeguseks naasnud tavapärase karuelu juurde, kaks kõrvamärgisega ning GPS jälgimisseadmega varustatud karu seda kahjuks ei teinud ning tulid vaatamata mitmes Eesti eri paigas metsa viimisele ikka ja jälle asulatesse tagasi. Seetõttu tuli eelmisel pühapäeval vastu võtta raske otsus ning viimase abinõuna need karud hukati," ütles Türna.

Mainitud karudel puudus täielikult liigiomane käitumine. Näiteks möödunud nädalavahetusel lõhkusid nad elumaja läheduses mesitarusid ning sisenesid korduvalt ka abihoonetesse. Maja peremees toimetas neid ka ise metsa tagasi, paraku tulemuseta.

Türna lisas, et selles vanuses noored karud peavad inimest pelgama ja iseseisvalt loodusest toitu otsima, mitte tulema pidevalt asulatesse tagasi.

"Enne viimase abinõu rakendamist suhtlesime ka loomaaia ja loomaparkidega – nende kollektsioonidesse karud ei mahu. Keskkonnaamet mõistab ja hindab inimeste soovi metsloomi aidata. Siiski palume metsloomadega kontakti mitte otsida, kindlasti ei tohi neid toita. Arvestama peab, et praegu noored ja kasvult veel pigem väikesed karud on järgmisel aastal juba suured ning inimese lähedust otsides võivad endast kujutada väga tõsist ohtu," lausus Türna.

Praegu on Eestis hinnanguliselt 1100 karu.