Euroopa Komisjon tuli täna välja ettepanekuga tugevdada rahapesuvastast võitlust Euroopa tasemel. See tähendab ühtseid reeglite tõlgendamise juhiseid ja järelevalveametit.

Euroopa Komisjoni juhtiv asepresident Valdis Dombrovskis ütles, et on kaks võimalust: moodustada uus agentuur või lisada kohustusi Euroopa pangandusjärelevalve ametile. "Aga kui Euroopa pangandusjärelevalve ametist saab järelevalvaja, tuleb selle tegevust ja juhtimist parandada," märkis ta.

Selliste sammude ajendiks on olnud viimaste aastate rahapesuskandaalid. Eriti põhjalikult võeti Euroopas tükkideks Danske panga juhtum, kus ilmnes vastutuse hajumine riikide vahel.

Dombrovskis ütles intervjuus ERR-ile, et see tõi ka pettumuse Euroopa pangandusjärelevalve ametis.

"See on eriti oluline piiriüleste juhtumite puhul. Te nimetasite Danske panga juhtumit ja tegelikult valmistas sel juhul pettumust, et Euroopa pangandusjärelevalve amet keeldus sellele reageerimast. Loomulikult, kui me tahame tugevdada pädevust Euroopa tasemel, siis ei saa sellist olukorda lubada. Sellepärast peame me vaatama Euroopa pangandusjärelevalve ameti juhtimisskeemi, et tagada, et see suudaks tõhusalt vastata rahapesujuhtumitele," lausus Dombrovskis.

Pangandusjärelevalve ametis langetab otsuseid riiklike järelevalveametite esindajatest koosnev nõukogu. Dombrovskise sõnul see ei toimi, riikide huvi keskse juhtimise ja oma võimu käest äraandmise vastu on samas seni olnud aga väike. Nii läheb komisjon oma ettepanekuga järjekordsele katsele.

Eesti Danske skandaali järel astutud samme hindas Valdis Dombrovskis nii: "Eesti on edasi liikunud mõningal määral, mis puudutab rahapesu küsimusi ja rahapesuvastase võitluse tugevdamist."

Euroopa Komisjon ootas oma viimastes riigipõhistes hinnangutes Eestilt karistusmäärade tõstmist, uue rahapesuvastase direktiivi vastuvõtmist ja järelevalve ressursi suurendamist.