Kaks Tšehhi kerghävitajat L-39 on Eestis treeninguks kasutusel juba 15 aastat. Nüüd on vajadus vahendite järele, mis reaktiivdroone püüaks. 

"Ukrainlased nende hävitamiseks kasutavad pea poole ulatuses F-16 hävitajaid. Aga meie nende peale kindlasti minna ei jaksaks. Küll aga seda rolli võiks täita väiksemad reaktiivmootoriga lennuvahendid – on nad siis mehitatud või mehitamata," sõnas Herem.

"Täna me teame, et mehitatud lennuvahendid töötavad kindlasti. Mehitamata vahendeid me täna väga palju veel ei tea," lisas kaitseminister.

Kerghävitajatel oleks tööd ka hulkurdroonide jahtimisel, ütles endine õhuväe ülem Vello Loemaa. 

"Neid masinaid on vajalik kasutada droonide vastu, mille kiirused on seal veidi üle 100 kuni 600 kilomeetri tunnis. Ülejäänud osa – kõik mis puudutab drooni tabamist avastamisest kuni hävitamiseni, see on täpselt samuti kui suuremate hävituslennukite puhul," rääkis Loemaa.

Kerghävitajate piloodid on Eestis olemas, kuid neid pole koolitatud õhusihtmärke tabama. "Meil on see kompetents olemas, et on võimalik edasi õpetada. Kuid spetsiifiline ala nagu õhumärkide tabamine – see kompetents meil on puudu," sõnas Loemaa.

Eskadrilli kuuluks kümmekond hävitajat ning väljaõpe kestaks aasta või paar.

Heremi hinnangul pole põhjust asju planeerida kaugesse tulevikku. Ta märkis, et lennukid saaks hankida nelja aasta jooksul või isegi kiiremini.

"Kuskohast ja millal me täpselt hangime, on praegu veel üsna ebaselge. Kuskohas need paiknema hakkavad, samuti. Aga teatud ülesanded oleksid olemas, millele meil muud head alternatiivi ei ole," ütles Herem.

Hävitajate soetamine on õhuväe kontseptsioonis kirjas aastakümneid. 15 kuni 100 miljonit eurot maksab lennuk olenevalt põlvkonnast. See on kolmandik hinnast – lisandub veel ülalpidamine. 

Kulud on suured, õhuväe lobi on olnud nõrk.

"Ma ütleksin ka, et kompetentsipuudus. See, mis toimub praegu sõjas Ukraina kohal, neid asju oli ka ette näha. Aga parem hilja kui mitte kunagi, et see teadmine jõuab ka teiste kõrvade vahele," ütles Loemaa.

Ta märkis, et Balti mereväe koostöö sünnitas kunagi BALTRON-i, õhuväes räägiti ka Baltwingist ehk ühisest õhueskaadrist. Ressursside ja ühiste plaanide puudumine on olnud aga takistuseks.