Plaanilise ravi avamine on toonud suure osa viimaste nädalate COVID-19 viirusesse nakatumistest, sest enne ravile tulekut on inimestel vaja läbida test, mis kinnitab nende haigestumist. Rangete meetmete tõttu raviasutustes ei peaks Kadai sõnul mingil juhul ravi peatama, arutelu all on ka meetmete leevendamine.

"Need tingimused, mis on loodud, et inimestele plaanilist ravi osutada ja milliseid tingimusi raviasutused peavad järgima, on üsna karmid. Täna on arutelu all see, kas peaksime nii karmide meetmetega jätkama. Julgen täna patsientidele öelda, et kui on ravivajadus, siis COVID-19 hirmus seda edasi lükkama ei pea," ütles Kadai Vikerraadio saates "Huvitaja".

Teise peamise mustrina viimaste nädalate haigestumiste juures tõi Kadai välja pereliikmetelt nakatuse saamise, öeldes, et terviseametile on ootuspärane, et kui kellelgi on perekonnas haige, siis on ka tõenäoline, et sealt tuleb positiivseid diagnoose veel.

Kuigi viiruse kõrghetk on Kadai sõnul möödas ja viiruse kohta teatakse aina rohkem, ei ole siiski kinnitusi, et korra haiguse läbi põdenud inimesed uuesti nakatuda ei võiks.

"Sellist teadmist täna ei ole, et inimene, kes on haiguse läbi põdenud, oleks uuesti haigestunud. Mida näeme, on hästi huvitav ja omamoodi keeruline fenomen, et inimesed, kes on haiguse läbi põdenud, sümptomid on juba päris tükk aega kadunud, siis ikkagi tuvastatakse tema uuringuproovist viiruse geneetilist materjali," tõdes Kadai.

Selle tõttu on terviseamet Eestis testinud kaht patsienti lausa 11 korda ja iga kord on test andnud positiivse tulemuse.

"Siin on ringkonnad ühisel arusaamal, et see ei ole tõenäoliselt nakatumisvõimeline viirus, vaid see on nagu viiruse jäägid, mida on võimalik tuvastada laboratoorselt," lisas Kadai.

Edasi minnes rõhutas Kadai desinfitseerimisvahendite ja adekvaatsete hügieeniharjumuste tähtsust, samuti pidas ta heaks tavaks kanda võimalusel maske ühistranspordis, kus tihti kaht meetrit teistest inimestest hoida võimalik ei ole.