Ringkonnakohus peab nüüd kolmandat korda sama asja kaaluma.

Kohtuvaidlus sai alguse sellest, et 2017. aastal alanud Allan Kiili, Ain Kaljuranna, Toivo Prommi ja veel üheksa isiku kriminaalasja arutamisel taotles Prommi advokaat Kaimo Räppo möödunud aasta juunil kohtult, et õigusemõistmise huvides tuleks istungeid kuulavaid inimesi keelata kuuldud infot avalikustamast.

Prommi ettepanekut toetasid Allan Kiili advokaat Aivar Pilv ja riigiprokurör Laura Feldmanis. Teiste süüdistatavate kaitsjad arvamust ei avaldanud.

Taotlusest lähtuvalt keelas maakohtunik Kristina Väliste, kes võttis asja arutamise enda kätte möödunud aasta alguses, protsessi lõpuni istungil kuuldu kajastamise.

Lisaks sellele ütles kohtunik kõigile istungil viibinud ajakirjanikele, et kui nad siiski keelu vastu eksivad, võib neid oodata ees kas rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus.

Kohtumääruse vaidlustas Eesti Päevalehe ajakirjanik Ann-Marii Nergi, kes taotles läbi oma advokaadi Oliver Nääsi selle tühistamist ringkonnakohtult.

Nergi hinnangul rikuti tema põhiseadusega tagatud õigusi, piirates tema sõna- ja ajakirjandusvabadust.

Järgmisel kuul ehk juulis jättis ringkonnakohus Nergi kaebuse läbi vaatamata, märkides et see on põhjendamatu. Ringkonnakohtu hinnangul olid piirangud vajalikud, seda enam, et ei kaitsjad ega ka süüdistajad selle seadmise vastu ei olnud.

Nergi vaidlustas ringkonnakohtu otsuse riigikohtus, kes möödunud aasta detsembris otsustas, et ringkonnakohus peab siiski vaagima kaebust, seda teises koosseisus. Riigikohus märkis oma otsuses, et kaebus ei ole selgelt perspektiivitu ja ringkonnakohus tegi vea seda mitte arutades.

Tallinna ringkonnakohus otsustas ligi kuu hiljem taas jätta kaebuse taas läbi vaatamata. Seekord tugines ringkonnakohus sedasi otsustades väitele, et Ann-Marii Nergil puudus kaebeõigus. Nimelt märkis ringkonnakohus, et Nergi õigusi ega seaduslikke huve, sealhulgas tema sõna- ja ajakirjandusvabadust, ei piiratud. Ringkonnakohtu hinnangul keelati saalis viibinuid vaid saladuses hoidma kohtusaalis öeldu sisu, aga muidu oleksid nad võinud ikka menetlust kajastada.

Nergi vaidlustas ka selle otsuse.

Nüüd leidis riigikohus uuesti, et ringkonnakohus peab asja sisuliselt arutama. Riigikohus märkis oma otsuses, et kuivõrd maakohus käskis Nergil isiklikult, karistuse ähvardusel, mitte kajastada seda, mis kohtusaalis toimus, siis on tal kaebeõigus olemas.

Seega jätkub Tallinna Sadama endiste juhtide Allan Kiili ja Ain Kaljuranna kriminaalasja kajastamise vabaduse vaidlus ringkonnakohtus.

Ann-Marii Nergi esindaja Oliver Nääsi sõnul on selline olukord mõnes mõttes Eesti õiguses ainulaadne ja selle käigus vaieldakse selgeks uued pretsedendid. Nimelt ei ole varasemalt kohtunik jätnud istungit avalikuks, kuid samas keelanud saalis viibinutel istungit kajastada.

Selle tõttu ei ole Nääsi sõnul ka välja kujunenud olukorda puudutavat kohtuloogikat ja see tuleb nüüd kujundada.

ERR-i uudistetoimetuse peatoimetaja Anvar Samosti hinnangul on kohtunik Kristina Väliste Eesti kohtusüsteemi pretsedendina toodud kajastamise piirang täiesti põhjendamatu.

"See ei ole kohtupidamise avalikkuse põhimõttega kooskõlas," märkis Samost. "Põhiseaduse alusel peavad kohtuistungid olema avalikud."

Tallinna Sadama juhtide kriminaalasjas süüdistab riigiprokuratuur Tallinna Sadama eksjuhte Allan Kiili ja Ain Kaljuranda aastatel 2005-2015 suures ulatuses altkäemaksu võtmises ja rahapesus.

Süüdistus altkäemaksu võtmises on esitatud ka Tallinna Sadama hooldusosakonna endisele juhatajale Martin Paidele, lisaks süüdistatakse seitset füüsilist ja kaht juriidilist isikut altkäemaksu andmises ja sellele kaasaaitamises. Lisaks eelmistele on kohtu all Eno Saar, Tõnis Pohla, Üllar Raad, Sven Honga, Toivo Promm, Valdo Õunap ja Jan Paszkowski ning HTG Invest AS ja Keskkonnahoolduse OÜ.

Möödunud aasta mai lõpus mõisteti üks süüdistatutest, Valdo Õunap, altkäemaksu andmisele kaasaaitamises ja rahapesus tingimisi süüdi.

Süüdistuse järgi nõustusid Kiil ja Kaljurand võtma altkäemaksu mitmelt ettevõtetelt selle eest, et nende lepingulised suhted AS-iga Tallinna Sadam sujuksid võimalikult soodsalt. Kiil ja Kaljurand nõustusid nii ühiselt kui ka eraldi tegutsedes võtma altkäemaksu peaaegu nelja miljoni euro ulatuses, märkis süüdistus.