Tallinna Sadama kriminaalasja avatus selgub detsembris ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Riigikohtu hoone Tartus.
Riigikohtu hoone Tartus. Autor/allikas: Riigikohus

Tallinna Sadama kohtuasjaga paralleelselt käib protsess selle üle, kui hõlpsalt on kohtupidamist Eestis võimalik sisuliselt kinniseks kuulutada. Vaidlus lihtsas küsimuses on kestnud üle aasta ja jõudnud korduvalt riigikohtuni välja. Riigikohtu sisulist otsust on oodata 4. detsembril.

Eesti Päevalehe ajakirjanik Ann-Marii Nergi oli möödunud aasta suvel ainsa ajakirjanikuna Tallinna maakohtus kuulamas Tallinna Sadama kohtuasja.

Nergile üllatuslikult vaatas kohtunik Kristina Väliste ühel hetkel talle otsa ja küsis, kas Nergi sai määrusest aru. Määrusest, mille sisuks oli keelata avalikult rääkida avatud kohtuistungitel kuuldust protsessi lõpuni.

"Toona see käis kuidagi niimoodi, nõks ja nõks, üks advokaat tahtis, teine advokaat tahtis, prokurör tahtis ja kohtunikul justkui ei jäänud midagi muudi üle kui määrus teha. Ja siis niimoodi sügavalt silma vaadates ütles mulle kui ainsale ajakirjanikule toona seal saalis: on teile arusaadav, et karistus võib-olla ka üheaastane vabadusekaotus, kui rikute määrust," ütles Nergi.

Niiviisi õnnestus kohtunikul koostöös kaitsjate ja prokuröridega istung kajastamine ära lõpetada.

Tehniliselt on istung avalik. Kõik võivad seda kuulama minna. Aga kui sealt kuuldust sõnagi paberile panna, võib inimest ees oodata karistus. Kusjuures Eesti põhiseaduse alusel peavad kohtuistungid olema avalikud. Vaid väga piiratud juhtudel on võimalik istungeid kinniseks kuulutada.

Vaidlus selle üle, kas kohtu selline määrus on õiguspärane, on kestnud üle aasta. Selle lahendus on Eestis pretsedenti loov. Kuigi Eesti õigussüsteem ei tugine erinevalt näiteks USA omast tugevalt eelnevatele kohtulahenditele, annab see siiski madalamatele kohtutele hinnangu, kuidas riigikohus asju näeb.

Kohtus toimuva kajastamise keelamine tuleneb Urmas Reinsalu justiitsministriks olemise ajal vastu võetud ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seadusest. Juhtivkomisjon sellel oli riigikogus majandus-, aga mitte õiguskomisjon.

Seaduse menetlemise käigus riigikogu majanduskomisjon ka teksti muutis: täpsemalt kahte punkti, millest üks puudutas ka kohtusaalis kuuldu kajastamist. Algselt valitsuse välja saadetud eelnõu ei näinud ette, et kohtu määrust inimesi saalis kuuldut mitte edastada saaks vaidlustada. Komisjon muutis seda nii, et kohtuniku määrus kehtestuks küll koheselt, aga seda oleks siiski võimalik 15 päeva jooksul vaidlustada.

Seadus jõustus 2018. aasta detsembris. Pärast seda hakkasid kohtud ka aktiivselt uut võimalust kasutama.

Põhjendus pole usutav

Ann-Marii Nergit kohtus esindav vandeadvokaat Oliver Nääs ütles, et kohtute töö avalikkuse eest varjule tõmbamine võib teha poolte jaoks protsessi mugavamaks. "Avalikkuse silm toob välja protsessi kitsaskohad ja keegi neid ju ei taha. See võib-olla selline mugavuslähenemine," ütles Nääs.

Tallinna Sadama protsessis põhjendas kohtunik avaldamispiirangu seadmist sellega, et teised tunnistajad ei saaks mõjutatud kohtus kõlanud ja ajalehes ilmunud teiste tunnistajate ütlustest.

Nääs ütles, et see lähenemine ei ole tänases maailmas usutav: "Me elame sellises maailmas, kus info liigub igale poole ja igatepidi. See piirang on ebapraktiline."

Sama märkis ka Nergi. "Mõlemale poolele on ju teada, kes ja millal tunnistama tuleb. Kõiki tunnistajaid saab ette valmistada. See ei ole eluliselt usutav, et kui keegi ütleks midagi skandaalset seal ühel istungil, et sellest siis järgmine tunnistaja ei kuuleks. Või ei kuuleks näiteks mõne advokaadi abiga, sest tuletame meelde, istungil viibib ikkagi ka kümmekond advokaati."

Nergi ütleb, et kuigi enne protsessi lõppu tal sellest kirjutada ei ole lubatud, on ta siiski kohtusaalis mõningaid tunnistajaid käinud kuulamas. Kokku on ta viibinud kümnekonnal istungil.

Umbes sajast tunnistajast on kohtulikult üle kuulatud mõned üksikud.

Kui riigikohus detsembris keelu maha võtaks, siis Nergi koheselt istungisaalis kuuldust artiklit välja ei paneks.

Midagi suurt ei ole seal Nergi sõnul lihtsalt veel toimunud. Siiski on tal eraldi fail arvutis, kuhu ta on tulevase loo jaoks märkmeid teinud.

Vaidlus kestab ja kestab

Teema juures on veel üks erakordne seik: kui palju ja kui kaua on pealtnäha lihtsa asja juures vaidlust.

Riigikohtusse on teema erinevad aspektid nüüdseks jõudnud kolmel korral. Ringkonnakohus on korduvalt üritanud maakohtu otsust kohtuprotsessi varjatuna ajada jõustada.

Ka riigikohus, mille otsust oodati veel sügisel, ei suutnud küsimust sisuliselt arutades üksmeelele jõuda.

Oktoobri alguses leidis riigikohtu kriminaalkolleegiumi kolmeliikmeline koosseis, et nende vahel tekkisid seadust kohaldades põhimõttelist laadi eriarvamused. Seega saatsid nad küsimuse lahendamiseks riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseisule.

Otsus peaks tulema 4. detsembril.

Nääsi sõnul saab see olla maakohtu määruse tühistamine, mis vaidluse ka lõpetaks. On ka võimalik, et riigikohus sunnib maakohtu otsust uuesti kaaluma, mis võib kaasa tuua vaidluse ja ka õigusliku ebaselguse kestmise.

Toimetaja: Anvar Samost

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: