Lauri Beekmann: alkoholipiirangutest olukorra normaliseerudes ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Lauri Beekmann
Lauri Beekmann Autor/allikas: Erakogu

Eriolukord tõi endaga kaasa arusaadavad regulatsioonide muudatused, mille seas olid ka alkoholimüügikeelud. Oli muidugi mõistetav, et need olid ajutised piirangud, mis nüüdseks ongi tagasi pööratud. Nii on aeg tulla tagasi Tallinna plaani juurde alkoholimüüki öötundidel vähendada, kirjutab Lauri Beekmann.

Mõne kuu taguses diskussioonis räägiti erinevate riikide ja linnade näidetest ja neid nüüd veidi kommenteeringi.

Linnapea pöördus käesoleva aasta 24. veebruaril valitsuse poole palvega võtta vastu vajalikud seadusemuudatused, et linn saaks probleemsete turistidega toimetulemiseks alkoholimüüki piirata. Tõsijutt, ainult et tegemist on Amsterdami linnapea Femke Halsemaga ning Hollandi valitsusega.

"Amsterdami pidutsema saabuvate turistide osakaal põhjustab politseile ja korrakaitseametnikele palju tööd: prügi, avalik urineerimine, agressioon, mürasaaste ja pisikuriteod," ütles linnapea oma kirjas linnavolikogule. "Alkohol mängib selle juures suurt rolli."

Hispaania autonoomne piirkond Baleaarid (turismipiirkond nagu Mallorca, Magaluf, Ibiza) kehtestas käesoleva aasta jaanuari keskel piirangud alkoholiärile, et pidurdada sellega kaasnevat korra- ja rahurikkumist. Seadusemuudatus keelab happy hour´id, tasuta baarid, kaks ühe hinnaga joomispeod jne. Kauplused, mis seni võisid alkoholi müüa öö läbi, peavad nüüd poe sulgema kella 21.30 - 8.

Turismipiirkonnad tegelevad alkoholiäri piiramisega. Ettevõtlusele seatakse piire, et kahjud väheneksid ja kohalikud elanikud ei kannataks.

Tallinna uute alkoholipiirangute üle arutledes on näitena kasutatud erinevaid riike ja linnu, justkui oleks siinne baaride ja pubide alkoholiäri piiramine (alates oktoobrist) midagi erakordset. Näiteks on toodud Stockholmi.

Rootsi pealinnas on baaride alkoholimüügi üldine piir kell 1 öösel. Pikemat alkoholiga kauplemise aega võib taotleda, kuid selleks on vaja täita karmid nõuded, mistõttu selliseid müügikohti on märkimisväärselt vähe. Müügitundide lisamise otsustamisel hinnatakse ärilistest huvidest olulisemaks sotsiaalsed argumendid.

Sellise loa saamiseks peavad nõusoleku andma erinevad osapooled, kelle hulgas muidugi ka kohalikud elanikud (kui neid on) ja politsei, kes on oma nõusoleku andmisel väga ettevaatlik. Loa saamise tingimuste hulka kuulub spetsiaalse koolituse läbimine, serveerida ei tohi tervet pudelit, et baaritöötajad saaksid paremini tarbitud koguste üle kontrolli pidada, tööl peab olema vähemalt kaks turvatöötajat.

Kui asutusele antakse alkoholi serveerimiseks luba peale kella 3 öösel, peab tööl olema juba neli litsenseeritud turvatöötajat. Välistatakse kohad, mis on varem korrarikkumisega kimpus olnud. Niisiis, üldine piiraeg on kell 1, kuid erandeid võimaldatakse, sellega kaasneb aga märkimisväärne kontroll, lisakulud ning erandid tulevad kõne alla ainult elumajadeta piirkondades (sadamad, tööstusalad, ärikeskkonnad).

Näiteks on toodud Helsingit. Soome tõepoolest liberaliseeris oma alkoholipoliitikat 2018. aastal. Seda sammu on tõlgendatud viisil, et karmi alkoholipoliitikaga Põhjamaa on jõudnud järeldusele, et nende lähenemine alkoholile on osutunud ebaõnnestunuks.

Tõsiasi on aga see, et riigid teostavad poliitikat tulenevalt maailmavaatelistest ja valimislubadustega seotud argumentidest, mitte tõenduspõhiseid poliitikaid rakendades. Seega tehkem nende erinevate näidete puhul selgelt vahet, kus teostatakse lihtsalt poliitikat ja kus lähtutakse tõenduspõhistest argumentidest ja teadmistest.

Soome Terveyden ja hyvinvoinnin laitos (tervise- ja hoolekandeinstituut) andis 2017. aastal planeeritavatele muudatustele hinnangu, et rahva tervise vaatenurgast on tegemist väga halva arenguga, mille tulemusel tarbimine ja kahjud kasvavad. Nüüdseks ongi tarbimise pikaaegne langus pööranud väikesele kasvule, suurenenud on alkoholisurmade arv ja politsei töö maht.

Viimane areng, mida samuti loetakse alkoholipoliitika lõdvendamise tulemuseks (kangema õlu lubamine tavakauplustesse), oli Hartwalli, samuti 24. veebruari teade, et kuulus 3-protsendiline Lapin Kulta võetakse tootmisest maha. Kasvanud on lihtsalt kangemate jookide läbimüük. Rahva tervise eksperdid hindavad Soome kahe aasta tagust poliitika muudatust selgelt rahva tervist kahjustavaks.

Järgmise näitena läheme kaugemale, Austraaliasse, mida on samuti näitena kasutatud, kuna seal tühistati hiljuti alkoholi serveerimise kellaajalised piirangud. 2014. aastast kehtinud piiranguid peeti ebaefektiivseiks ning meelelahutusäri segavaks. Kuidas sellised regulatsioonid mõjutavad majandustegevust, seda mina ei kommenteeri, kuid kohaliku omavalitsuse ja riigijuhid peaksid neid kaalutlusi pidama teisejärguliseks.

Austraalia regulatsiooni toimimise osas avaldati 27. veebruaril ajakirjas Addiction uurimus, mis analüüsis kahes Sidney piirkonnas 60 kuud kehtinud alkoholimüügi lõpetamise piirangu toimet. Alates kella 1.30 ei tohtinud alkoholimüüki korraldatavatesse asutustesse uued kliendid siseneda (lockout) ning alkoholimüük tuli seal lõpetada kell kolm. Analüüs leidis, et see tõi järgmise viie aasta jooksul kaasa vägivaldsete rünnakute vähenemise kokku 627 juhtumi võrra, mis tegi igas kuus kümme rünnakut vähem.

Norras Trondheimis vähendas ühetunnine (kella neljalt kolmele) alkoholimüügi aja lühendamine selle tunni sees vägivallajuhtumeid koguni 70 protsenti, kusjuures politsei ei ole tuvastanud, et vägivallajuhtumid oleksid liikunud kas ajaliselt või piirkondlikult mujale. Need jäid lihtsalt ära.

Laiem analüüs, tehtud Norra SIRUS Instituudis, hindas 18 omavalitsuse kümne aasta andmeid ning leidis, et iga tunni aja võrra pikendatud alkoholimüük tõstis vägivallajuhtumeid 17 protsenti.

Kokkuvõtlikult, mida kauem alkoholi müüakse, seda rohkem on probleeme. Alkoholi müügikohtade arv, müügiajad, selle reklaamimine ja pakkumise võimendamine müügikohas, kuni serveerimisviisideni välja – kõik need detailid mõjutavad tarbimist ja sellega seonduvaid kahjusid.

Tõenäoliselt mõjutab nende aspektide piiramine müügikohtade kasumit. Mingil määral kindlasti. Aga kui nende asutuste tegevuse lahutamatu osa on ühiskondlikud probleemid, on kohaliku omavalitsuse huvi seda äri koomale tõmmata õigustatud. Seda ka igasuguse eriolukorra välisel ajal.


ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: