Väljaanne Financial Times vestles viie Euroopa luureagentuuri esindajatega, kes hoiatasid, et kaitsetööstusettevõtete juhid ja teised kõrgemad ametnikud on muutunud Kremli agentide sihtmärkideks. Ajaleht märkis samuti, et nende plaanide osaks on muutumas rünnakuplaanid Euroopa tsiviilobjektide vastu.

Allikate sõnul on Moskva võtnud sihikule ka väiksemate ettevõtete juhid, eriti need, kes tegelevad droonide või nende komponentide tootmisega. Kõrge Euroopa luureametnik ütles Financial Timesile, et oht nii varale kui ka inimestele Euroopas on suurenenud.

Mitmed kaitsetööstuse juhid teatasid ajalehele, et on viimase kuue kuu jooksul valitsuse julgeolekuteenistuste konkreetsete soovituste põhjal oma isiklikke turvameetmeid tõhustanud.

Teised aga märkisid, et rakendavad selliseid ettevaatusabinõusid vaid välismaal reisides. Lehes märgitakse, et nende operatsioonide eest vastutab suures osas Venemaa sõjaväeluureteenistus GRU.

Luureametnike sõnul on Venemaa lähenemisviisi üks põhiomadus see, et soovitud mõju saavutamiseks ei nõua kampaania tingimata tegelikke tapmiskatseid.

Üks Euroopa luureametnik tõdes, et Venemaa peamine eesmärk on jätkuvalt psühholoogiline, kuna soovitud mõju saavutamiseks piisab sellest, kui panna inimesed tundma, et nad võivad sattuda sihtmärgiks. Ametnik lisas, et Venemaa soovib panna inimesi enne Ukrainaga äri ajamist järele mõtlema.

USA ja Saksamaa hoidsid 2024. aastal ära Venemaa plaani mõrvata Rheinmetalli tegevjuht Armin Papperger.