Viis päeva kestnud maratontippkohtumisel kujunes teravaimaks vaidlusküsimuseks just laenuraha arvelt makstavate toetuste maht. Raskustes lõunariigid, Prantsusmaa ja Saksamaa kaitsesid võimalikult suurt toetuste portfelli. Konservatiivse rahanduspoliitikaga sissemaksjad põhjariigid lõikasid seda miljardikaupa väiksemaks. Kui jõuti 390 miljardi euroni, siis hakkas kokkulepe paistma ja teised vaidlusküsimused samuti lahenema, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel tervitas tulemust ja kiitis Euroopa ühtsust. "Me tegime seda. Euroopa on tugev, Euroopa on ühtne," sõnas ta.

Saksamaa liidukantsler Angela Merkel märkis, et Euroopa näitas, et on erilises olukorras valmis uut teed pidi minema.

Rõõmustas ka Eesti peaminister Jüri Ratas. "See rõõm on üsna suur, see oli tugev ja edasiviiv konkreetne sõnum Euroopa Liidu juhtide ja 27 riigi poolt meie inimestele, majandustele, turgudele," lausus Ratas.

Hollandi peaminister Mark Rutte hinnangul saavutati hea kokkulepe. "Kokkuvõttes usun, et me tegime hea kokkuleppe, mis vastab Hollandi huvidele ja tugevdab Euroopat tervikuna," ütles Rutte.

Nii-nimetatud kasin nelik - Holland, Austria, Taani ja Rootsi - rääkis endale välja soodsad tagasimakseskeemid. Samuti täiendava kontrollimehhanismi raha kasutamise üle. Kirglikust rahavõitlusest kergemini näisid lahenevat raha kasutamise tingimused. Kliimaneutraalsuse poole püüdmise nõuet lihtsalt lahjendati ja õigusriigist jäi järgi nii üldine sõnum, et igaüks sai seda esitleda oma võiduna.

Abipakketti kiitis isegi Ungari peaminister Viktor Orban. "Meil ei õnnestunud saada mitte üksnes hea rahapakett, vaid me kaitsesime ka oma rahvaste uhkust ja tegime selgeks, et ei ole aktsepteeritav kui keegi kritiseerib meid, vabadusvõitlejaid," sõnas Orban.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen lubas, et rikkumiste korral rakendatakse vastavaid meetmeid. "Siin on väga selge seos ja selleks
on vaja kvalifitseeritud häälteenamust," ütles von der Leyen.

Eurokvartalisse on pärast viit päeva ja ööd saabunud vaikus. See kohtumine jäi oma pikkuselt vaid minutites alla ajaloo pikimale Nizza tippkohtumisele, mis sillutas teed Euroopa Liidu laienemisele.

Suurlaen on kavas tagasi maksta 2058. aastaks. Kokkulepe viitab ka mitmete uute üle-euroopaliste omatulude võimalusele tulevikus, kõige konkreetsemalt käib jutt esialgu taaskasutusse võtmata plastiku tasust.