"Poolas alates 2015. aastast algatatud justiitsreformid on olnud peamiseks vastuolude allikaks," öeldakse Komisjoni ülevaates. Ungari "arengusuund on andnud aga põhjust tõsiseks mureks" sealse kohtuvõimu sõltumatuse suhtes, lisati samas.

Nii Poola kui Ungari on Euroopa Liiduga tülis oma demokraatia olukorra pärast, mida EL-i hinnangul ohustab kohtute, ajakirjanduse, kodanikuühenduste ja teadlaste survestamine.

Euroopa Komisjoni pressiteate kohaselt keskendus aruanne neljale peamisele sambale, millel on õigusriigile suur mõju: riiklikud õigussüsteemid, korruptsioonivastase võitluse raamistikud, meedia mitmekesisus ja -vabadus ning muud institutsionaalsed küsimused, mis on seotud tulemusliku demokraatliku valitsemissüsteemi jaoks olulise kontrolli- ja tasakaalustussüsteemiga.

Lisaks Ungarile ja Poolale said ka Bulgaaria, Rumeenia, Horvaatia ja Slovakkia kriitikat puudujääkide pärast nende kohtute sõltumatuses.

Komisjon tõi ka esile korruptsiooniskandaalid Bulgaarias, Slovakkias, Horvaatias, Tšehhis, Ungaris ja Maltal.

Lisaks leiti raportis, et mitmete riikide kehtestatud koroonapiirangud läksid meedia ja kodanikuühiskonna jaoks liiga kaugele.

Õigusriigi olukord võib hakata mõjutama EL-i raha laekumist

Reutersile teadaolevalt kiitis enamus 27 liikmesriigist kolmapäeval heaks eesistuja Saksamaa ettepaneku, kuidas täpselt seada Euroopa Liidu vahendite eraldamine sõltuvusse õigusriigi olukorrast raha saavas riigis.

Nüüd läheb see Euroopa Parlamenti arutusele, mis peab andma oma heakskiidu EL-i järgmisele seitsmeaastasele (2021-2027) eelarvele (MFF) kogumahus 1,1 triljonit eurot ja lisaks 750 miljardi euro suurusele majanduse taaskäivitamise fondile, mille liikmesriikide juhid tänavu juulis heaks kiitsid.

Reutersiga vestelnud allikate sõnul oli Poola ja Ungari ettepaneku vastu, leides, et see läheb liikmesriikide juulis saavutatud kokkuleppest kaugemale. Samas Rootsi, Soome, Taani, Holland ja Belgia olevat nõudnud isegi rahaeralduste tugevamat seostamist õigusriigi tingimustega.

Nõudlikemate riikide seisukohta jagab aga suur osa Euroopa Parlamendi liikmetest. "Selles tulevad väga, väga rasked ja karmid läbirääkimised," ütles parlamendi Euroopa Rahvapartei (EPP) fraktsiooni kuuluv soomlane Petri Sarvamaa, kes hakkab eelarve heakskiitmise protsessi parlamendis juhtima.

Seni on Euroopa Liit suuresti ebaõnnestunud Poola ja Ungari veenmisel õigusriigi nõudeid järgima, kuna selliste otsuste juures nagu näiteks liikmesriigilt hääleõiguse äravõtmine, on vaja ühehäälsust. Poola ja Ungari aga toetavad hääletusel teineteist.

Sel nädalal tegi 40 õiguseksperti Euroopa Komisjonile üleskutse, milles nõudis samme Poola kohtute kaitseks. "Õigusriiki Poolas mitte lihtsalt ei rünnata, vaid hävitatakse kõigi silme all," öeldi kirjas.

Ungari on juba ähvardanud kasutada oma vetoõigust, kui tema eurorahastus võib ohtu sattuda. "See ei ole mitte õigusriik, vaid õigus välja pressida," ütles valitsuse pressiesindaja.