Eesti riigieelarve kulud võlakohustuste põhiosa ja intressimaksete tasumiseks kasvavad järsult. Rahandusministeeriumi andmetel on need viimase nelja aastaga kasvanud üle 29 korra.

Võla teenindamise kulude kiire kasv jätkub. Negatiivne rahavoog koos riigieelarve defitsiidist tuleneva miinuse ja laenuteenindamise kuludega kokku on tänavuse lisaeelarve seletuskirja andmetel 3,775 miljardit eurot.

Laenu teenindamise kulud on laenu põhiosa tagasimakseid ja intressikulu. Võlakirjade emiteerimisel lisanduvad ühekordsed kulud reitinguagentuuridele, emissiooni korraldajatele ja muud kulud.

Euroopa Komisjoni 2020. aasta kevadprognoosis on toodud andmed liikmesriikide intressikulude kohta. Tulenevalt keskpankade rahapoliitikast ja madalatest intressidest on riikide intressikulu viimastel aastatel langenud. Aga endiselt on intressikulu arvestatav kuluartikkel riikide eelarvetes, ulatudes euroalal keskmiselt 1,7 protsendini SKT-st.

Itaalia intressikulu on näiteks tänavu 3,7 protsenti SKT-st. Võrdluseks: näiteks NATO-riikide kaitsekulude eesmärk on kaks protsenti SKT-st.

Eesti intressikulu on teiste riikide võrdluses veel väike, aga koos laenu teenindamise kuludega hakkab kiiresti kasvama. Tuleb valmis olla selleks, et tulevikus riigieelarvet koostades on vaja ka meil ainuüksi varem võetud laenude teenindamiseks ja intresside tasumiseks eraldada kogu riigikaitse eelarve suurune summa.

Eesti riigieelarve jääb ka kriisist taastumisel defitsiiti ning laenu põhiosa makseteks eelarve jooksvatest tuludest ei piisa. Seega tuleb lisaks eelarve defitsiidi katmisele ka laenu põhiosa tagasimakseteks uut laenu võtta.

Hakkab toimuma niinimetatud laenude ülerullimine. Kokkuvõtlikult tähendab see, et järgmistel aastatel tuleb varasemate laenude tagasimakseteks ja intresside tasumiseks eelarves täiendavalt ruumi leida või siis selleks veel rohkem laenu juurde võtta.

Praegu saab Eesti laenu üsna madala intressiga. Tulenevalt laenu tähtajast tuleb põhiosa tagasi maksta näiteks viie või kümne aasta pärast. See makstakse tagasi uue laenu arvel, aga praegu me ei tea millised on uue laenu intressid viie või kümne aasta pärast.

Teiste riikide kogemus näitab, et laenukoormuse kasv tuleb lihtsalt ja kiiresti, aga laenukoormuse kasvu pidurdamine ja veelgi enam selle langetamine on väga vaevaline.

Soomel on suurte pingutustega õnnestunud viimastel aastatel laenukoormus tagasi viia 60 protsendile SKT-st, aga tänavu kerkib see uuesti 69 protsendile SKT-st. Soome intressikulu on tänavu 0,8 protsenti SKT-st. Läti maksab Soomest veidi kõrgemat intressi oma laenudelt, intressikulu on neil samuti 0,8 protsenti SKT-st, laenukoormus aga tunduvalt madalam.

Kokkuvõtlikult tuleb öelda seda, et laenu teenindamise kuludest saab igal aastal kasvav suure mahuga riigieelarve kuluartikkel.

Praegu on meil see eelis, et see kulu pole teiste riikide võrdluses ülemäära suur, aga see kulu hakkab järgmistel aastatel riigieelarves järjest rohkem ruumi võtma. Selle arvel saame tulevikus teha vähem vajalikke investeeringuid ja saame vähem eraldada raha olulisteks tegevusteks ning prioriteetideks.

Laenukulude kiire kasvu põhjuseks pole üksnes majanduskriis, vaid ka lodev ja vastutustundetu eelarvepoliitika. Eesti riigieelarve oli miinuses juba varem, sealjuures eelmiselgi aastal nii nominaalselt kui ka struktuurselt mõõdetuna.

Majandus kasvas eelmisel aastal üle nelja protsendi SKT suhtes, aga eelarve oli miinuses ja ka eelmisel aastal tuli võtta lühiajalist laenu. Seda poleks aga majanduslikult headel aegadel võinud juhtuda.