Õigusriigi klausel EL-i rahade jagamisel jätab tõlgendamisruumi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Ungari peaminister Viktor Orban ja Poola peainister Mateusz Morawiecki.
Ungari peaminister Viktor Orban ja Poola peainister Mateusz Morawiecki. Autor/allikas: SCANPIX / REUTERS

Teisipäeva hommikul lõppenud Euroopa Ülemkogu lõppdokumendis sisalduv niinimetatud õigusriigi klausel jätab ekspertide sõnul erinevaid tõlgendusvõimalusi selle üle, kas Euroopa Liidu toetuste väljamaksmist saab seostada õigusriigi olukorraga antud riigis, kirjutab ajaleht Finacial Times.

Ülemkogu järeldustes antakse Euroopa Komisjonile õigus teha ettepanek jätta väljamaksed 750-miljardisest majanduse taaskäivitamise fondist või EL-i 1,1-triljonisest eelarvest (MFF) liikmesriigile tegemata, kui seal on probleeme õigusriigi nõuete järgimisega. Komisjoni ettepanek peab saama kvalifitseeritud häälteenamuse ehk seda peab toetama 55 protsenti liikmesriikidest, milles elab kokku vähemalt 65 protsenti Euroopa Liidu kodanikest.

"Liidu finantshuve kaitstakse vastavalt liidu aluslepingutes sisalduvatele üldpõhimõtetele, eelkõige ELi lepingu artiklis 2 sätestatud väärtustele. Euroopa Ülemkogu rõhutab liidu finantshuvide kaitsmise tähtsust. Euroopa Ülemkogu rõhutab samuti õigusriigi põhimõtte austamise tähtsust," öeldakse järelduste lisa esimese osa 22. alapunktis. "Seda arvesse võttes kehtestatakse eelarve ja Next Generation EU (taaskäivitamise fondi - toim.) kaitseks tingimuslikkuse kord. Sellega seoses teeb komisjon rikkumiste korral ettepaneku meetmete kohta, mille nõukogu võtab vastu kvalifitseeritud häälteenamusega. Euroopa Ülemkogu pöördub selle küsimuse juurde kiiresti tagasi," lisatakse 23. alapunktis.

Mõnede analüütikute hinnangul võimaldab selline sõnastus ära hoida üksikute riikide või väikese riikiderühma veto panekut õigusriigi klausli rakendamisele. "See oli pöördeline hetk," ütles USA mõttekoja German Marshall Fund analüütik Daniel Hegedus ajalehele Financial Times. "See oli selge lubadus efektiivsemaks õigusriigi kaitseks ning see on hea võimalus selleks, et tulevikus kehtestatakse karmim tingimuslikkus õigusriigi nõuetest kinnipidamise jälgimiseks," ütles ta.

Kriitikud leiavad siiski, et selline sõnastus annab Euroopa Liidu riikide liidritele seni küll veel ebaselge rolli õigusriigi tingimuslikkuse protsessis. Kuna Ülemkogul tehakse otsused konsensusega, saavad Ungari ja Poola, kellel on õigusriigist kinnipidamisega probleeme, karistamist blokeerida.

Nii väljendas mõttekoja Bruegel vanemanalüütik Jean Pisani-Ferry muret, et sõnastuse ebamäärasuse üle, eriti kuna selles viidatud EL-i lepingu artikkel 2 käsitleb õigusriiki väga lühidalt ja abstraktselt.

Euroopa Liidu suutmatus tagada, et õigusriigi nõuetest liikmesriikides kinni peetakse on saanud eriti nähtavaks Ungari ja Poola suhtes algatatud niinimetatud artikkel 7 menetlusetega, mille alusel saaks liikmelt näiteks hääleõiguse ajutiselt ära võtta, kuid see nõuab liikmete ühehäälsust

Nii Poola, mida süüdistatakse püüetes kohtusüsteemi sõltumatust vähendada kui ka Ungari, mis on kriitika all nii kohtusüsteemi, meedia kui ka välisülikoolide survestamise pärast, on öelnud, et kaitsevad sellistel hääletustel teineteist.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: