"Kokkuvõttes avaldavad uuringu autorid ettevaatlikku toetust kvalifitseeritud häälteenamuse senisest ulatuslikumale kasutamisele (st ühehäälsuse nõudest loobumisele – toim.) Euroopa Liidu ühises välis- ja julgeolekupoliitikas (ÜVJP)," öeldakse ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi nelja teaduri hiljuti valminud uuringus.

Eesti kehtiva seisukoha kvalifitseeritud häälteenamuse (KHE) küsimuses on valitsus heaks kiitnud 2019. aasta juunis ja selle kohaselt toetab Eesti EL-i välispoliitikas endale olulistes küsimustes ühehäälsusel põhineva otsustusprotsessi jätkumist.

Teadlased toovad välja, et ühehäälsusest loobumise ja KHE-le ülemineku pooltargumentideks on otsuste tegemise kiirus ja tõhusus näiteks kriisidele reageerimisel, suurem suutlikkus seista vastu kolmandate riikide mõjudele, välispoliitilise halvatuse vältimine, tõuge ühise strateegilise kultuuri arengule ja liidu ühishuvide parem kaitstus.

Raportis esitatakse näiteid sellest, kuidas mõni üksik riik on seni ÜVJP-s takistanud operatiivselt otsuste vastuvõtmist.

Nii vetostas näiteks Küpros 2020. aasta sügisel sanktsioonide kehtestamise Valgevene juhtkonnale, kui seal oli toimunud presidendivalimiste võltsimine ning Aleksandr Lukašenko jäi kuuendaks ametiajaks võimule.

2021. aastal aga ei lasknud Ungari, mis on üks suurimate Hiina investeeringutega riik Euroopa Liidus ja heades suhetes Pekingiga, vastu võtta EL-i ühisavaldust, milles süüdistatakse Pekingit demokraatia mahasurumises Hong Kongis.

Tänavu talvel ja kevadel ei saadud aga Venemaad pärast selle vägede sissetungi Ukrainasse kiiresti eemaldada rahvusvahelisest maksete süsteemist SWIFT, kuna seda ei toetanud algul Saksamaa, Küpros ja Itaalia.

"Samuti kõneleb kvalifitseeritud hääletuse kasuks asjaolu, et see töötab hästi teistes EL-i poliitikavaldkondades," rõhutavad uuringu autorid.

Ühehäälsuse nõue kehtib Euroopa Liidus praegu ainult välis- ja julgeolekupoliitikas ning maksunduses. Teistes valdkondades vastu võetud otsuseid peavad täitma ka riigid, mis ei ole neid toetanud.

Laiemalt tuuakse ühehäälsuse nõudest loobumise põhjustena esile vajadust muuta Euroopa Liidu välispoliitika, mis praegu on sageli aeglane, kohmakas ja hambutu, kiiremaks, tõhusamaks ja teravamaks.

Vajadus kiire ja tõhusa otsustusmehhanismi järele on kasvanud olukorras, kus EL peab reageerima mitmesugustele kriisidele ning seisab silmitsi tõsiste julgeolekuohtudega. KHE-le ülemineku küsimus on eriti teravalt päevakorras inimõiguste ja sanktsioonidega seotud otsuste puhul, tõdevad uuringu autorid.

Peamiste vastuargumentidena ühehäälsuse nõudest loobumisele toovad teadlased esile Euroopa Liidu välispoliitiliste otsuste poliitilise kaalu vähenemise ja EL-i ühtsuse mõranemise, EL-i siseste koalitsioonide tekke ja osade liikmesriikide võimaliku marginaliseerumise, väiksemate liikmesriikide kaasatuse ja mõju vähenemine, küsimuse riigisisese politiseerumise ohu, võimaliku vajaduse muuta põhiseadust ja riski rahvahääletuste korraldamiseks.

Enamushääletuse sisseviimisel EL-i välispoliitikas toovad teadlased ohtudena esile küsimuse riigisisese politiseerumise võimalust Eestis või teistes liikmesriikides. "Euroskeptilised jõud võivad tõlgendada ühehäälsusest loobumist suveräänsuse äraandmisena ja põhiseadusevastase sammuna. Mõnes liikmesriigis võib tekkida põhiseaduslikust korrast tulenev vajadus või poliitiline surve rahvahääletuse korraldamiseks antud küsimuses," öeldakse raportis.

Uuringu autorid soovitavad Eesti poliitikakujundajatel kaaluda KHE järkjärgulist sisseviimist ÜVJP-s aluslepingutega ette nähtud võimaluste kaudu ja avada küsimus avalikuks aruteluks.

Uuringu käigus tehti tänavu kevadel intervjuud 11 Eesti ja nelja väliseksperdiga. "Intervjuudest ilmnes, et Eesti eksperdid suhtuvad KHE-le ülemineku võimalusse pigem toetavalt. Intervjueeritud väliseksperdid seevastu toetasid valdavalt ühehäälsuse põhimõtte säilimist," seisab uuringu raportis.

Kvalifitseeritud häälteenamusele üleminek ÜVJP valdkonnas ei ole lihtne, tõdevad uuringu autorid. Euroopa Liidu aluslepinguid muutmata saab see toimuda ainult Ülemkogu ühehäälse otsuse alusel, aga praegu sellisele sammule piisavat toetust ei ole. Aluslepinguid muutmata ei ole võimalik KHE-le üle minna sõjalise või kaitsepoliitilise tähendusega otsuste puhul.

Kvalifitseeritud häälteenamus tähendab, et otsus loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt hääletas vähemalt 55 protsenti liikmesriikidest (st 15 riiki 27-st), mis esindavad vähemalt 65 protsenti Euroopa Liidu rahvastikust. Otsuse blokeerimiseks piisab, kui vastu hääletavad neli liikmesriiki, mis esindavad enam kui 35 protsenti liidu rahvastikust. KHE on tänapäeval kõige levinum hääletusmeetod liikmesriikide valitsuste esindajatest koosnevas EL-i Nõukogus. Seda kasutatakse seadusandlikus tavamenetluses, mille alusel
võetakse vastu umbes 80 protsenti kõikidest liidu seadustest.

Uuringu tellis riigikogu väliskomisjon. Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ütles ERR-ile, et komisjon kavatseb käivitada sügisel teema üle põhjaliku arutelu ning pidada diskussioone, kuidas oleks Eesti huvid Euroopa Liidu välispoliitika kaudu paremini kaitstud.