Tartu ülikooli analüüs hindab EL-i ühislaenu aluslepingutele vastavaks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1596462720000 | amCalendar}}
Raha.
Raha. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Tartu ülikool leidis läbiviidud õiguslikus analüüsis, et Euroopa Liidu kavandatav 750 miljardi euro suurune majanduse taaskäivitamise kava on suure tõenäosusega kooskõlas liidu aluslepingutega.

Analüüsi viis riigikantselei tellimusel läbi Tartu ülikooli õigusteaduskonna Euroopa õiguse õppejõud Carri Ginter.

Ginter selgitas ERR-ile, et analüüsi eesmärk oli selgitada, kas Euroopa Liidu taaskäivitamise kava praegusel kujul on kooskõlas EL-i aluslepingutega.

"Põhimõtteliselt me jõudsime oma analüüsiga sinnamaani, et EL-i õigus sellise lahenduse korral takistusi ette ei näe, et seal väljapakutud viisid, kuidas EL võtab laenu otse eelarvevälistele projektidele, mida liikmesriikides edasi rakendatakse, põhimõtteliselt on EL-i pädevuses," rääkis Ginter.

Eraldi küsimus oli selles, kas liikmesriigid on andnud EL-ile õiguse selles valdkonnas tegutseda. Ginteri kinnitusel on aluslepingutes sellised sätted olemas.

Ginter rõhutas aga, et tähtis on see, et käesolev lahendus oleks ajutine. "Et EL ei hakkagi tulevikus lihtsalt oma sissetulekuid niimoodi dünaamiliselt kasvatama ja oma pädevusi laiendama. Täna selle olemasoleva paketi puhul, kui liikmesriigid, rahvusparlamendid, europarlament on nõus, siis ei tohiks tekkida seal takistusi," ütles ta.

Ginteri sõnul on üks praeguse lahenduse murekoht see, et säte, millele taaskäivitamise plaan rajatakse, on väga üldsõnaline.

"Selles sättes, mille peale rajatakse see mehhanism, on justkui sõnastus selline, et Nõukogu võib võtta vastu majanduslikule olukorrale vastavaid meetmeid. Aga see säte on niivõrd üldsõnaline, et kindlasti peaksid liikmesriigid täpsustama seda, kuidas on sellel sätte rakendamisel piirid - mida Nõukogu tohib teha, kas ta peab olema ajutine, kui suur see võib olla, millistes olukordades neid meetmeid võib võtta. Vastasel juhul, kui seda sätet laiendavalt tõlgendada, siis võib tekkida selline küsimus, et EL saab teha majanduspoliitika valdkonnas mida iganes. Liikmesriikide huvi on kindlasti seda ühel või teisel viisil kitsendada või selgitada, et see ei ole põhjatu kaev EL-i pädevuste suurendamiseks," selgitas Ginter.

Teise kitsaskohana tõi Ginter välja, et praegune majanduse taastamise lahendus on varasemast erinev.

"Teine teema, mis on huvitav, on see, et kuidas eelarvetehniliselt EL võtab justkui laenu, aga see laen ei kajastu EL-i eelarves, sest see suunatakse otse välisprojektidele. Selline kolmnurksuhe tekib justkui, et laenu võetakse, aga laenu ei saada, vaid laenu saavad need projektid otse. See on mõnevõrra teistsugune lahendus kui varem on kasutatud," rääkis ta.

"Aga küsimus on selles, et EL-i lepingud nõuavad, et EL-i eelarve peaks jääma tasakaalu ja eelarvetehniliselt, formaalselt niisugust lahendust kasutades see eelarve ka tasakaalu jääb," lisas ta.

Ginter rõhutas, et niisugune ajalooline samm, mida EL teeb, on õigusteaduslikult küll väga põnev, kuid seal on kindlasti omad riskid. "Eelkõige risk on see, et Nõukogu pädevus vastu võtta majanduslikule olukorrale vastavaid meetmeid peab olema selgemate piiridega kui leping praegu ütleb," kordas ta.

"EL-i õiguses on tavaline, et on üldsõnaline säte ja Euroopa Kohus annab sellele sisu, aga antud juhul selle sätte sisu kohta on praegu 1973. aasta kohtulahend ehk see on 50 aastat vana. Ma eelistaksin kindlasti konstitutsiooniõiguse ja Euroopa õiguse huvilisena, et oleks aru saada, mida Nõukogu tohib ja ei tohi teha. Neid piire täna selgelt veel ei ole."

Euroopa Komisjon tahab majanduse taaskäivitamiseks laenata 750 miljardit eurot, millest 500 miljardit antakse riikidele toetustena ja 250 miljardit laenudena. Ühisel laenul põhinev fond täiendab Euroopa Liidu järgmise seitsme aasta 1,1 triljoni euro suurust eelarvet.

Pikemalt loe allolevast dokumendist:

 

 

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: