Tartu Ülikooli riigiõiguse lektor jurist Paloma Krõõt Tupay ütles ERR-ile, et Eestis on ühislaen olnud arutusel nii riigikogu rahandus- kui ka Euroopa Liidu asjade komisjonis (ELAK), lisaks esines peaminister sel teemal riigkogus ka poliitilise avaldusega.

"Kui seda vaadata, siis formaalselt on nõuded tagatud ja teemad on ka riigikogus arutatud. Siiski kumab siin läbi põhimõtteline küsimus, et kuivõrd on meie riigikogu tervikuna piisavas ulatuses teadlik sellest, mis EL-i tasandil toimub," ütles Tupay.

Samas ütles Tupay, et ELAK-il on Eestis erandlik õigus riigikogu nimel esitatud EL-i eelnõude suhtes seisukohta võtta. Seda siiski vaid piirides, milles võetud meetmed ei välju kehtivate aluslepingutega EL-ile antud volituste piiridest, sõnas Tupay.

"Üldjuhul aga ei vaja EL-i eelnõud arutamist täiskogus. EL-i tasandil tuleb menetlusi ise niivõrd palju, et kõiki ei jõuaks täiskogus läbi arutada," arvas Tupay.

Vaja on luua õigusselgus

Jaak Madissoni ideed laenuvõtmine ja plastimaksu kogumine kohtus vaidlustada ei ole Tupay arvates põhjust karta, sest vaidlus aitab tekitada õigusselgust.

"Oleme sama näinud Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) puhul, kui õigluskantsler otsustas selle vaidlustada riigikohtus. /---/ See on õigusselguse tekitamine kohtu abil, et näha kuivõrd kaugele võivad teatud EL-i mehhanismid minna, et olla kooskõlas kehtiva Eesti riigisisese õigusega," tõi Tupay võrdluseks.

Tupay tõi ESM-i ja uue eelarveleppe vahel veel ühe paralleeli: mõlemal puhul nähakse poliitilisel tasandil vajadust kiirelt ja tõhusalt toimida ning luua erandlikke finantspoliitilisi meetmeid.

"Silmas tuleb aga pidada seda, et ELil puudub õigus ise makse koguda," rõhutas Tupay.

Kui iga liikmesriik hakkab ühislaenu finantseerimise nimel koguma plastmaksu, võib see Tupay sõnul tunduda kui nn Hamiltoni-efekt. Jurist selgitas, et Hamilton oli Ühendriikide rahandusminister, kes pärast USA iseseisvusdeklaratsiooni koondas osariikide võlad ühisvõlgadeks ja otsustas neid finantseerida üleriigiliste sissetulekute, sealhulgas importmaksude abil.

"Õiguslik ebamäärasus, mis on aja jooksul tekkinud, on probleemne. Inimesed tunnevad, et EL-i pädevused ja kompetentsid on laienemas üle selle, mida on võimalik selgelt välja lugeda aluslepingutest," ütles Tupay.

Tupay rõhutas, et kindlasti tuleks luua parem õigusselgus, mis annaks ka inimestele rohkem kindlustunnet. Tartu Ülikooli õppejõud lisas, et kui EL-is anda mõnele institutsioonile mingis teemas, näiteks ka maksuküsimustes rohkem pädevust, tuleb sellele kehtestada ka vastav kontroll.

"Samas nähakse hetkel poliitikas taas seda probleemi, kui avada see Pandora laegas ja kui rääkida, et aluslepingutes pole piisavalt kirjas ja võibolla peaks laiendama EL-i finantspädevusi, siis kardetakse euroskeptikute finantsvastuliikumist," sõnas Tupay.

Arutlused alles kestavad

Ühislaenu protsess ja selle sisu ei ole aga veel lõpule jõudnud. Tupay tõi välja, et kogu eelarve, mille ühe osa moodustab ka laen, vajab nüüd Euroopa parlamendi heakskiitu. Euroopa Parlament on ühislaenu ja eelnõu osas aga juba oma kriitikat avaldanud.

Saksamaal on Tupay sõnul erinevad seisukohad laenu osas olnud tagasihoidlikud, kuid läbi kumab positiivne toon. Samas sõnas Tupay, et Saksamaa EL-i eesistujana alles osaleb läbirääkimistel ja seisukohtade kujundamisel.

"Siiski, Friedrich Merz, kes soovib saada järgmiseks CDU (Kristlik-Demokraatlik Liidu - toim) juhiks, on olnud üks väga selgeid kriitikuid, kes on öelnud, et see lepe on kindalsti piiri peal," tõi Tupay välja ka teistsuguse arvamuse.