Merkeli juhitud Saksamaa oli seni olnud niinimetatud kasinate riikide eestkõneleja Euroopa Liidus, kes vastustasid igasugust ühislaenu võtmist, tõrjudes kõik sellekohasel algatused, viimati Prantsuse presidendi 2017. aasta ideed eurotsooni tugevdamiseks.

Kui tänavu talvel aga koroonaviirus Euroopas levima hakkas, seisates esimesena Itaalia majanduse, asus Macron uuesti toetama Euroopa Liidu nimel ühislaenu võtmist, et aidata selle kaudu suurematesse majandusraskustesse sattunud lõunapoolseid liikmesriike, millel endal oleks rahaturult laenamine olnud väga kallis. Olles seni püüdnud Merkelit otse veenda, muutis Macron veebruaris oma plaani, asudes mõjutama Saksa poliitilist maastikku Merkeli ümber, kirjutas WSJ.

Esmalt rääkis Macron Saksa poliitikas üha suuremat mõju saavutanud roheliste parteiga, mis toetab laenuvõtmist avalikult.

Samas muutus ka Merkel märtsis vastuvõtlikumaks, ütlesid inimesed, kes teavad lähemalt tema mõtlemist, kirjutas leht. Kui Saksamaa peatas ajutiselt meditsiinivarustuse saatmise Itaaliasse, ründas sealne poliitiline eliit ja rahvas teravalt Saksamaad ja Euroopa Liitu. Samal ajal tegutsesid Euroopas Hiina ja Venemaa oma propagandistlike toetusprojektidega, mis kõik ilmselt kujunfasid fooni Merkeli seisukoha muutumiseks, andis leht mõista.

Viiruse levides hülgas Macron aprillis aga diplomaatilise protokolli ning helistas isiklikult Saksa rahandusministrile ja asekantslerile, CDU koalitsioonipartneri sotsiaaldemokraatide liikmele Olaf Scholzile. Tavaliselt ei helista Euroopa riikide liidrid teise maa ministritele, kuid Macron tundis Scholzi ajast, kui ta ise oli veel Prantsuse majandusminister. Macron teadis, et Scholz erinevalt Merkelist ja pajudest tema nõunikest toetas eurotsiooni suuremat fiskaalset integratsiooni, kaasa arvatud õigust ühislaenu võtta.

Macron olevat rääkinud hilisööl peetud kõnes Scholzile olukorra tõsidusest ning teinud ettepaneku lõpetada Pariisi ja Berliini vahel arutatud päästeplaaniga jätkamine. Selle asemel tutvustas Macron Saksa rahandusministrile Brüsselis sündinud plaani, mille kohaselt võtaks rahaturgudelt laenu Euroopa Komisjon, kuna see ei nõuaks Euroopa Liidu õiguslike aluste muutmist ning seda saaks esitleda kui ühekordset meedet pandeemia tagajärgedest üle saamiseks.

Scholz olevat Macroni ideega kohe nõustunud ning tutvustanud mõtet ka sotsiaaldemokraatidest Hispaania ja Portugali valitsusjuhile, rääkisid informeeritud allikad WSJ-le.

Pärast plaanile Saksa sotsiaaldemokraatide toetuse kindlustamist esitles Scholz seda Merkelile, kelle nõunikud jäid kahtlevaks, kuid kantsler olevat siiski otsustanud, et ainult dramaatilised meetmed suudavad katastroofi ära hoida, rääkisid Merkelit tundvad inimesed.

Pärast Merkeli pardalesaamist asusid Prantsuse ja Saksa ametnikud ette valmistama ühisettepanekut. Samal ajal pidi aga Merkel ümber veenma ka oma konservatiivse kodupartei CDU, mis seni oli kindlalt sarnaste ideede vastu olnud.

Meelemuutuse saavutamiseks eiras nüüd ka Merkel protokolli ning palus Scholzil veenda Bundestagi enamuse liidrit, fiskaalselt väga konservatiivset CDU poliitikut Ralph Brinkhausi. Scholzil õnnestus Brinkhaus ära rääkida lubadusega, et seekordne aktsioon jääb ühekordseks sammuks, kirjutas WSJ.

Saksa-Prantsuse kokkulepe avalikustati 18. mail, kui Merkel ja Macron pidasid ühise videopressikonverentsi, kus esitasid plaani 500 miljardi euro suuruse laenu võtmise plaani.

Enneolemat kriis nõuab kollektiivset vastust, ütles Macron. Merkel jäi tagasihoidlikumaks. "Euroopa peab teguysema ühiselt, riikidel üksi ei ole tulevikku," rääkis ta pressikonverentsil om meelemuutust selgitades. "On absoluutselt selge, et Saksamaal läheb hästi üksnes siis, kui Euroopal läheb hästi - seda nii rahu mõttes kui ka majandust ja heaolu silmas pidades," ütles Saksa liider.

Järgnes juba Euroopa Liidu kahe suurima liikme selgitustöö, mis tipnes teisipäeva varahommikul Euroopa Ülemkogul saavutatud kokkuleppega, milles Euroopa Liit kiitis heaks 1,1 triljonise seitsmeaastase eelarve ning 750-miljardise taaskaäivitamisfondi, mida rahastatakse Euroopa Komisjoni võetavas laenuga, ning millest 390 miljardit antakse abivajajatele toetustena ning 360 miljardit laenudena.