Eesti ekspertide hinnangul ei saa Euroopa koroonakoldeid pidada teiseks laineks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Viimasel kahel nädalal on Euroopas koroonaviirusesse nakatumine kasvanud, maailma terviseorganisatsiooni hinnangul peavad Euroopa riigid olema valmis taas karmimaid piiranguid kehtestama. Eesti ekspertide hinnnagul on esialgu tegu üksikute suuremate nakkuskolletega, mitte viiruse teise lainega.

Hispaanias ja Hollandis kasvas koroonasse haigestumine viimasel ajal märgatavalt, mitmel pool Euroopas on taas näomaski kandmine tehtud kohustuslikuks, ka Eesti välisministeerium lisab oma nimekirja aina uusi riike, kust tulijad peavad jääma kaheks nädalaks eneseisolatsiooni.

Maailma terviseorganisatsioon (WHO) tuletas Euroopa riikidele meelde, et koroonaviiruse tõkestamiseks võib vaja minna praegusest karmimaid meetmeid, vahendas "Aktuaalne kaamera". 

"Vara veel öelda, et kuskil oleks kriitiline seis, praegu on meil kaks riiki, kus on näha, et haigestumus kasvab ja kasvab ka surmade arv. Et need on siis Rumeenia ja Bulgaaria. Aga teistes riikides surmade arvus ei ole veel mingeid trende, positiivsuse määras ei ole ka mingeid kasvutrende, üpris stabiilne on praegu Euroopa ja ka testimise arvud kasvavad üle Euroopa," rääkis terviseameti peadirektori kohusetäitja Mari-Anne Härma.

Just senisest arvukamat testimist peabki Härma üheks põhjuseks, miks haigestunute arv Euroopas kiiresti suureneb. Samuti ei pruugi 14 päeva haigestumiste arvu kasv olla tõsine ohumärk. 

"Kergete sümptomitega inimesed, neid testitakse rohkem, nad tulevad välja, üldjuhul inimene paari päevaga põeb selle haiguse läbi ja tema jaoks see asi lõppebki," ütles Härma.

Professor Irja Lutsari sõnul võib suurenenud haigusjuhtude taga olla asjaolu, et mitmetes riikides oli koroona suhteliselt vähe levinud ja nüüd on haigus jõudnud piirkondadesse, mis ennist jäid sellest suuresti puutumata. Mitmes riigis, nagu näiteks Leedus on haigestunud migranttöölised.

Lutsari sõnul saab koroonaviiruse teisest lainest rääkida Iisraelis ja Austraalias, aga Euroopas on tegu üksikute suuremate haiguspuhangutega.

"Ma arvan, et need riigid, kes nüüd näevad teist puhangut, üheks nende probleemiks oli, et nad liiga vara kehtestasid piirangud. Selleks ajaks, kui neid piiranguid vaja oli, oli elanikkond neist juba tüdinenud," märkis ta.

Lutsari sõnul on piirangute kehtestamisel oluline nii nende õigeaegne kehtestamine kui ka mahavõtmine, sest liigne kiirustamine mõlemal juhul teeb kasu asemel kahju.

Ka Eestis leidub neid, kelle arvates tuleks hakata uusi piiranguid kehtestama, aga Lutsar seda vajalikuks ei pea.

"Kui me kehtestame piiranguid praegu, kui meil õieti neid nakatunuid ei ole, selle aja peale, kui neid vaja läheb, on elanikkond tüdinud ja siis meie piirangud ei tööta," sõnas ta.

Eestis levib haigus nooremate seas, üle 50-aastaseid on haigestunutest 16 protsenti.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: