Rahvusvahelisel tasandil loevad reageerimisel teinekord tunnid ja minutid. Valgevenest on tulnud juba päevi infot selle kohta, kuidas inimesi pekstakse, taga kiusatakse ja piinatakse. On tulnud teated esimestest surnutest.

See kõik on rullunud vaikiva rahvusvahelise kõrvale vaatamise taustal ja toonud üksikuid sporaadilisi reaktsioone ja hukkamõistvaid avaldusi üksikutelt riikidelt. Euroopa Liit on kriitilisel hetkel taaskord ilmnenud kohmakuses pannud küsima, kuidas saab EL ennast globaalse tegijana kehtestada, kui ei suuda Euroopas, oma naabruses toimuva kohta arusaadavat poliitikat kujundada ega seda ellu viia.

On öeldud, et Valgevene inimeste reaktsioonid varastatud valimistele ja nende reaktsioonide mastaap tulid Euroopa Liidule üllatusena. Isegi kui see nii on, siis ei ole see tegelikult vabandus.

Viis päeva pärast vägivalla ja protestide algust kogunevad lõpuks Euroopa Liidu välisministrid, et olukorda arutada. Loodetavasti ei ole tulemuseks järjekordne avaldus stiilis "mõistame hukka", mis annab küll ütlejale petliku tunde, et ta on justkui midagi teinud, aga tegelikult ei muutu hädasolija jaoks midagi.

Küsitud on, mida Eesti teha saab, millest reaalselt kasu oleks? Kõige suurem kasu on sellistes olukordades sellest, kui meil on kokkutulnute (virtuaalse) laua ümber valitsusjuht ja välisminister, kelle sõna loeb, kes tunneb kohapealset olukorda ning keda seetõttu kuulatakse ja kelle hinnangute ja soovitustega arvestatakse. Ei maksa arvata, et Valgevene on kõikides EL-i riikides võrdselt tähelepanu all või et sealset olukorda hästi teatakse ja tuntakse.

Neli esmast sammu, mida reaalselt praegu teha saaks:

Esiteks. Eesti saaks ja peaks pakkuma oma kolleegidele detailset, kinnises ruumis (turvalises virtuaalkanalis) antavat briifingut olukorra kohta koha peal. Seda võiks teha koordineeritult koos Läti ja Leeduga, kellel on samuti hea sissevaade. See aitab mõista olukorra tõsidust ja seda, miks üks järjekordne "mõistame hukka" avaldus oleks lihtsalt enesepett.

Teiseks. Kiired, mõjusad ja täpsed sanktsioonid nende suhtes, kes vägivalla ja praeguse olukorra taga seisavad. Schengeni keeldu ja finantssanktsioone ei ole vaja sanktsioonide nimetuse pärast, vaid need peavad olema toimivad ja täpsed.

Kolmandaks. Läbimõeldud ja terviklik kava majandusliku, sisulise ja poliitilise toe pakkumiseks Valgevene kodanikuühiskonnale, mis ei ole hirmule ja vägivallale alla vandunud ja mis seisab vaba ühiskonna kaitsel. Neid inimesi ei tohi praegu üksi jätta. 

Neljandaks. Euroopa Liit ei saa varastatud valimisi ja selle tulemusi tunnustada. See peab üheselt selge olema. 

Kui esimesest vaikimisest üle saadakse, on EL-i tasandil erinevate sammude sidumine koordineeritud ja pikema vaatega Valgevene poliitikaks hädavajalik. Vajadus selle järele püsib pikalt.