Karolina Kadak: tuleviku linnapilt võiks olla heitgaaside ja ummikuteta ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Karolina Kadak
Karolina Kadak Autor/allikas: Erakogu

Kooliaasta algusega kaasneb juba aastaid probleem, millele seni lahendust pole: hommikul kooli ja tööle sõites tuleb rinda pista tavapärasest oluliselt suurema liikluskoormusega. Ummikutes seismine, suurenenud närvikulu ning heitgaasidest raskeks muutunud linnaõhk on vaid osa aina suurenevast probleemist, kirjutab Karolina Kadak.

Tallinna linnavalitsuse andmete kohaselt kasutas 2018. aastal 53 protsenti Tallinna ja Harjumaa elanikest tööle liikumiseks autot. Kui arvestada, et 2003. aastal oli sama näitaja 35 protsenti, on autostumise probleem selgelt nähtav. Kuna rattaga tööle sõitjate protsent on püsinud 15 aasta jooksul samasugune, on näha, et autoga tööle sõitjaid tuleb juurde peamiselt jalakäijate ning ühistranspordi kasutajate arvelt.

Samasuguse tempoga jätkates on 2035. aastaks tõusnud igapäevaselt autoga sõitjate osakaal juba 58 protsendini. Igapäevase liikleja jaoks tähendab see vaid suuremaid ummikuid. Kui jälgida tööpäeva hommikul liiklust, on näha, et autodes on enamasti üks koolilaps ning täiskasvanud autojuht, seega sõidetakse pooltühjade autodega.

Autode tõusev osakaal liikluses suurendab ka kahjulike heitgaaside hulka linnaõhus, mis muudab keskkonnasäästlikumate transpordiviiside eelistajate elu keerulisemaks. Kes meist sooviks läbi mürgise õhu hommikul tööle jalutada?

Meil kõigil on võimalus eelistada enda igapäevasteks sõitudeks keskkonnasõbralikumaid variante. Kuigi Eesti on Euroopa Liidu liikmesriikide seas taastuvenergia kasutamise poolest transpordis üks viimaseid, on tehtud olulisi samme keskkonnasõbralikuma transpordi suunas.

Näiteks on Tallinnas bussiliiklus veelgi rohelisemaks muutumas: lähiaastatel uueneb pealinna bussipargist ligi 70 protsenti ehk liinile saabub 350 uut, keskkonnasõbralikku biometaanil sõitvat bussi. Lisaks sõidavad bussid suuremates linnades eraldi ühistranspordi sõiduradadel, tänu millele ei tähenda bussiga sõitmine olulist ajakaotust, mida tihti autosõidu eelistamise põhjuseks peetakse.

Kui autoga sõit on siiski vältimatu, tasub tankides eelistada biolisandiga kütust, mis on tavalisest keskkonnasõbralikum.

Veelgi rohesõbralikuma alternatiivina on Eestis pead tõstmas ka taastuvenergial töötavad autod: näiteks ehitavad eesti ülikoolide tudengid projektist Solaride Eesti esimest päikeseautot, mis võiks pärast mõõduvõtmist teiste maailma ülikoolidega olla tulevikus sobilik ka meie tänavatel sõitmiseks – seda puhtalt, ilma fossiilsete kütusteta ja ilma heitmeteta.

Variante keskkonnasõbralikuks linnaliikluse optimeerimiseks on mitmeid, otsus meie linnapildi tulevikku parandada on aga iga inimese käes. Miks mitte asendada vähemalt osa autoga sõitudest kõndimise, rattaga sõitmise või ühistranspordi kasutamisega?


ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid. 

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: