Eesti transpordisektori eesmärgid näevad ette, et aastaks 2035. tuleb transpordisektori kasvuhoonegaaside heidet vähendada 25 protsenti võrreldes 2018. aastaga. Kui seni on Eesti taastuvkütuste kasutamise poolest Euroopa Liidu viimaste seas, siis on 2035. aasta sihid väljakutseid esitavad, kuid siiski teostatavad – seda vaid siis, kui era- ja ühistransport üheskoos muutuseid ellu viivad.

Kuigi autode arv nii Tallinnas kui ka Harjumaal iga-aastaselt kasvab, on pealinna ühistranspordil jätkuvalt oluline osa liikumisviiside jaotuses – enam kui 50 protsenti moodustavad ühissõidukid, kusjuures ainuüksi pealinna ühistranspordi liiniläbisõit on enam kui kümne aasta jooksul ületanud 32,5 miljonit kilomeetrit aastas.

Kui avalik sektor peab näitama eratarbijale eeskuju, siis saame sellest aastast öelda, et pealinna ühistranspordist võib taastuvkütustele üleminekul juba šnitti võtta.

Pealinnas sõitvate trammide ja trollide käitamiseks kasutatakse juba eranditult roheelektrit. Ainuüksi selle aasta lõpuks jõuavad pealinnas liinile sada esimest biometaanil sõitvat bussi ja lähiaastatel jäävad uute busside kõrvale vaid senised kõige uuemad euro6 saastenormidele vastavad bussid. Ühtekokku uueneb 70 protsenti senisest bussipargist ehk lähiaastatel jõuab liinile 350 keskkonnasõbralikku biometaanil sõitvat rohebussi.

Tegemist on vaieldamatult viimaste aastate suurima keskkonnasõbraliku uuendusega Tallinna ühistranspordi ajaloos, mis aitab oluliselt vähendada heitmekoguseid transpordisektoris ning on osaks Eesti Euroopa Liidu taastuvenergia eesmärkide saavutamisest transpordisektoris.

Arvestades, et Eesti taastuvenergia tegevuskava aastani 2025 näeb ette biometaani tootmise ja tarbimise toetamist ja taastuvatest allikatest toodetud energia kasutamise edendamist transpordis, siis on üheks tõhusaimaks sammuks just biogaasibusside kasutuselevõtt. See loob nõudlust biokütuse järele, mis omakorda soodustaks gaasil töötavate sõidukite eelistamist ning biometaanile üleminekut laiemalt.

350 biometaanil sõitva bussi liinile jõudmisel väheneb CO2 linnaõhku paiskamine ca 25 000 tonni võrra aastas, mis on hinnanguliselt võrreldav keskmiselt 7000 sisepõlemismootoriga sõiduauto aastase heitmekogusega. Ühtlasi väheneb ühistranspordi sõltuvus diiselkütusest ligikaudu üheksa miljoni liitri võrra aastas.

Kõik see toetab ka Tallinna linna eesmärke pürgida rohelise pealinna tiitlile, sest rohelise pealinna konkursil on oluline arendada piirkondi terviklikult, sh juurutada näiteks säästlikke liikumisviise, rajada parke, rohe- ja puhkealasid ning kaasajastada jäätmemajandust. Uute busside liinile jõudmisel sõidame rohelisemale pealinnale lähemale ja toetame Eesti pikaajaliste keskkonnaeesmärkide saavutamist ning rahvusvaheliste kohustuste täitmist.

Surugaasi busside suurimaks kasuteguriks on kindlasti keskkonnasäästlikkus, kuid seegi, et uuenenud bussipargiga hoitakse kokku vana ja kulunud taristu remondi- ja ülalpidamiskuludelt.

Kui aga vaadata pikemat perspektiivi – Euroopa Liidus on võetud eesmärgiks ka 2050. aastaks loobuda täies ulatuses fossiilsetest kütustest nii tööstuses kui ka igapäevaelus. Paralleelselt pealinna bussipargi üleminekuga biometaanile, töötame juba selle nimel, et aastate pärast võiksime Tallinna ühistranspordis kasutada vaid taastuvatest allikatest pärit elektrienergiat: trammide ja trollide kõrval ka bussides.

Kui autoomanikel on elektriautode valik juba praegu selge ja kättesaadav võimalus, siis ühissõidukite puhul tuleb veel teha eeltööd, et kindlustada meie oludesse vastava elektribussi sobivust ja tagada nende jätkusuutlikkus liinivedude toimimisel.

Arvestades, et ühistransport Eesti pealinnas moodustab vaid poole kogu igapäevasest transpordist, jääb vaid küsida, milline on iga autoomaniku panus transpordisektori keskkonnasõbralikkuse osas?

Eesti saab jõuda puhtama ja jätkusuutlikuma keskkonnani vaid siis, kui kõik osapooled: ühis- ja eratransport, tööstused ja ettevõtted selle nimel samme astuvad. Esimeseks sammuks keskkonnasõbralikuma transpordi toetamisel on oma liikumisharjumuste ülevaatamine: kas iga autosõit on vajalik või saab seda asendada jalgsi käimise, rattasõidu või ühistranspordi kasutamisega.

Kui eelistada erasõidukit, siis tasub eelistada ka taastuvenergia sisaldusega kütuseid, vaid nii saab Eesti tarbija aidata kaasa Eesti ja Euroopa Liidu keskkonnasõbraliku transpordisektori arengule.