Madis Laas: rahapesuvastaste meetmete karmistumise tagajärgedest ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Madis Laas
Madis Laas Autor/allikas: Eesti Pank

Kuni Eesti ettevõtluskeskkonna atraktiivsus ja oodatav tulu kaaluvad üle pangateenuste kasutamise juures oleva mõningase tülikuse, ei ole rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuded välisinvesteeringute tegemisel märkimisväärseks takistuseks, kirjutab Madis Laas.

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõudeid ning tunne-oma-klienti põhimõtteid on viimastel aastatel karmistatud. Selle tulemusena on ka Eestis tegutsevad pangad oma kontrollimehhanisme oluliselt täiendanud.

Varasemast enam peavad kliendid tõendama enda seotust Eestiga või äritegevuse olemasolu Eestis. See on tinginud, et pangad on loobunud mõnede välisklientide teenindamisest ning pangakontode avamine ja ligipääs pangateenustele on muutunud osadele mitteresidentidest klienditele mõnevõrra keerukamaks.

Samas tuleb arvestada, et kontosid on suletud ka muudel põhjustel, sh kliendi enda soovil, korduv kliendiandmete uuendamise nõude eiramise tõttu, passiivsete kontode sulgemine jne.

Alates 2015. a on pangad aktiivsemalt tegelenud kontode sulgemisega (vt joonis 1).

Samuti on pangad olnud valivamad klienditele uute kontode avamise osas. Suur osa suletud kontodest puudutab tõenäoliselt välisresidente, kelle hoiused on viimastel aastatel märkimisväärselt vähenenud (vt joonis 2)1.

Kontode avamata jätmine või sulgemine võib mõjutada mitteresidentide omakapitali investeeringuid, kui mitteresidendi poolt asutatud uus ettevõte ei saa avada pangakontot või olemasoleva ettevõtte omanikuks asudes soovib pank nõuetele mittevastamise tõttu pangakonto sulgeda.

Ehkki varasemast rohkem on lükatud tagasi kontode avamistaotlusi ja välisresidentide hoiused on oluliselt kahanenud, ei ole samal ajal välisinvestorite poolt Eesti ettevõtetesse tehtud omakapitaliinvesteeringute arv ega maht vähenenud. Vastupidi – Eestisse tehtud omakapitaliinvesteeringute summad COVID-19 kriisi eelselt suurenesid. Samuti on kasvanud välisinvesteeringute arv.

Peamiselt teevad Eestisse investeeringuid Euroopa majanduspiirkonna riikide investorid, kuid viimastel aastatel on järjest enam kasvanud ka muudest piirkondadest pärit investeeringute arv (vt joonis 3).

Investeeringu keskmine suurus on alates 2014. aastast olnud kasvutrendis, kuid tuleb arvestada, et majandustsükli kasvufaasis toimub tavapäraselt olulisi suuri investeeringuid, mis mõjutavad keskmisi näitajaid. Investeeringute arvu kasvu on vedanud info ja side ning kutse, teadus- ja tehnikaalase tegevuse valdkonnad, kus on toimunud suurim kasv.

Pangakontode sulgemine ja kliendisuhete lõppemine võib teoreetiliselt tähendada, et osa välisinvestoreid on pidanud Eestist lahkuma. Seda aitab iseloomustada välisomandis olnud ettevõtete välisomanike osakapitali vähendamine ja müük Eesti residentidele.

Viimastel aastatel on selliste tehingute maht suurenenud, kuid valdavalt on seda mõjutanud üksikud väga suured tehingud, millel on muud majanduslikud põhjendused, kui rahapesu vastane võitlus ja kontode sulgemine.

Samas on näha, et välisomanike poolt ettevõtete müük Eesti residentidele on kasvanud ka arvuliselt. Tõenäoliselt on välisresidentide omanike ringist lahkumise taga osaliselt karmistunud rahapesu ja terrorismi rahastamise vastane võitlus. See võib aga anda märku ka sellest, et Eesti ettevõtjad on suutnud pärast eelmist kriisi koguda piisavalt kapitali, et välisomanduses olevaid ettevõtteid tagasi osta ja teha omakapitaliinvesteeringuid.

Vaatamata pangakontode avamise ja sulgemise osas kasutusele võetud karmistatud meetmetele on omakapitaliinvesteeringute tegemine Eestisse aktiivne. Andmed kinnitavad, et kui välisinvestori äritegevus on ka tegelikult Eesti majandusega seotud ja kehtestatuid reegleid järgitakse, siis on võimalik siin ka äri teha.

Kasvanud välisinvesteeringute juures mängivad rolli majanduslikud ja sotsiaalsed ajendid. Kuni Eesti ettevõtluskeskkonna atraktiivsus ja oodatav tulu kaaluvad üle pangateenuste kasutamise juures oleva mõningase tülikuse, ei ole rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuded välisinvesteeringute tegemisel märkimisväärseks takistuseks.

* Tegemist on 2019. aasta lõpu seisuga koostatud ülevaatega.

1 Euroopa Majanduspiirkonnast kaasatud hoiuste maht on kasvanud tulenvalt asjaolust, et osad pangad on kaasanud euroala liikmesriikides hoiuseid läbi vastavate platvormide.


Kommentaar ilmus algselt Eesti Panga blogis.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: