Truus märkis, et Novitšoki tüüpi mürkidest juba umbes üks milligramm on surmav ning kui eriteenistus sooviks selle mürgiga kedagi tappa, siis poleks see eriti keeruline. "Salisburys (Skripalide mürgitamisel – toim.) oli samamoodi – seal oli täpselt doseeritud. Kui nad tahaks tappa inimest, siis suudaks seda väga lihtsalt teha, see ei olnud apsakas," ütles Truus.

Truus selgitas, et Novitšoki tüüpi mürkidele samalaadselt toimib akonitiin, mida leidub Eestiski kasvavas Euroopa mürgiseimas taimes, sinises käokingas. "Ühes grammis taimelehtedes, toorbiomassis on umbes kaks milligrammi akonitiini, mis võib inimese tappa. Nii see kui Novitšok on närvimürgid. Mõlemad katkestavad närviimpulsi ahela," rääkis Truus.

Sinise käokinga kohta märkis Truus, et katki muljuda taime ei tasu, sest sellel võivad olla juba tõsised tagajärjed tervisele – juba üks-kaks milligrammi on inimesele surmav. Lihtsalt vaasis seistes taim ohtu ei kujuta.

Truusi sõnul on sünteesikeemiku jaoks Novitšoki "väga kerge" sünteesida, akonitiini aga niivõrd keeruline, et seda polegi siiani tehtud.

Miljoneid kordi Novitšokist mürgisem on aga poloonium, millega mürgitati ja mille tagajärjel suri 2006. aastal endine KGB agent Aleksandr Litvinenko. "Polooniumi saavad vaid valitsusstruktuurid. Seda ainet toodetakse maailmas aastas alla 100 grammi ja ühes kindlas kohas, mis on 400 kilomeetri kaugusel Moskvast, ühes tuumauuringute föderaalkeskuses. See on miljoneid kordi mürgisem kui Novitšoki tüüpi mürk. Seda kasutatakse tehnikas. Venelased müüvad seda ka USA-sse. Temaga saab näiteks mingisuguseid detaile radioaktiivse kiirgusega läbi valgustada," rääkis Truus.

Truus märkis, et olemas on ka mürgid, mis organismi jälgi ei jäta. "Kui Vene eriteenistus tahaks seda saavutada, leiaks nad need mürgid väga kergesti, mis peale surma kiiresti lagunevad," lausus ta.