Vähe jääb silma arutelusid, kuidas pöörata "erilised" olukorrad meie tuleviku parandamiseks läbi haridussüsteemi, tugevdades alus-, põhi- ja üldkeskharidust.

Erinevad huvigrupid soovivad panustada teede ja kultuuriasutuste ehitamisse, tagasihoidlikumad piirduvad aga lihtsalt toetuste küsimisele. Kerkib üles küsimus, kes nendel teedel sõitma hakkab, kui ei ole inimesi, kes huvituksid muuseumitest ja kultuurist, rääkimata haridusest, sest olulisemaks peetakse arutelusid alkoholimüügi tingimuste üle.

Miks me esmajärgus ei investeeri tulevikku, oma lastesse? See on kõige kindlam viis kindlustamaks meie endi heaolu ja tulevik. Praegu on seis absurdne. Riik ehk meie oma rahvas on võtnud suurel määral laenu, aga me ei tea, mida sellega peale hakata. Samal ajal puuduvad maakohtades ja väikelinnades kõige elementaarsemad asjad – lasteaiakohad!

Toon näite Lõuna-Eestis asuva Karksi-Nuia lasteaia baasil. Lasteaias on kohti ettenähtud 114 lapsele, kuid sinna on kokku surutud 136 last. Aastaid seistakse kooliaasta alguses probleemi ees, kuhu paigutada ülejäänud lasteaiakohta ootavad lapsed. Selle kooliaasta alguses sai 20 lasteaialast paigutatud kooli ja lasteaias on ikka 114 lapse asemel 136 last. Sellest aga ei saa eeldada, et nüüd lasteaiakohtade probleem on leidnud lahenduse.

Ruumipuuduse tõttu ei õnnestu kõikide lasteaiakohta soovijate avaldusi rahuldada. Ainuüksi Karksi-Nuia lasteaias on puudu kolme rühma jagu ruume ning kohalikku August Kitzbergi nimelisse gümnaasiumisse tuli sügiseks 20 last rohkem, kui eelmisel aastal (hetkel õpib AKG-s 290 last). Õnneks kool ruumipuudusega veel silmitsi ei pea seisma, aga remondivajadusest võime pikemalt rääkida.

Mida suurem on inimeste kontsentratsioon, seda haavatavamad kõiksugustele hädadele oleme. Alates viirustest kuni rahvastiku rasvumiseni, sest lihtsalt ei ole ruumi olla. Kuidas on tavalistel noortel peredel võimalik maaelu edendada ja lapsi kasvatada, kui ei ole võimalust tööle asuda, sest pole kohta, kuhu lapsi jätta?

Praegu saaks mitu muret ühe hoobiga lahendatud – sisekujundajatest ehitajateni saaksid haridusasutuste laienduste ja remontidega tööd, lapsevanemad saaksid kindlustunde pere ülalpidamiseks, kui laps vaja lasteaeda/kooli viia. Perede kindlustunne suureneb, laste arv kasvab.

Laste nimel pingutavad lapsevanemad rohkem, tänu millele majanduse tegevus hoogustub, tööhõive suureneb jne. Kuidas jõuda selle sõnumiga suurde diskussiooni? Mida peab tegema, et eelkirjeldatud probleem saaks lahenduse?

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.